Peaminister Kaja Kallas ütles teisipäeva õhtul, et riigieelarve kokkulepe on koos, vahendab ERR.
- Peaminister Kaja Kallas teisipäeval enne viimaseid eelarvekõnelusi. Foto: Andras Kralla
Kallas
sõnas ajakirjanikele, et 2024. aastal juba kehtestatud maksudele täiendavaid makse ei tule, automaks lükkub 2025. aastasse, kärpeid hariduses ei tule, pangamaksu ei tule, vaid pangad on nõus tulevatel aastatel võtma välja rohkem dividende.
Kallase sõnul on nad leidnud eri kokkuhoiukohti, kuid 2025. aastal on vaja leida uusi tuluallikaid.
Delfi
vahendab, et Kallase sõnul tahab valitsus kärpida 150 miljonit eurot kolme ministeeriumi peale ning avaliku sektori teenistujate palgad järgmiseks aastaks külmutatakse, tõuseb ainult õpetajate palk.
400 miljoni euro küsimus
Koalitsioonipartnerid jagasid kommentaare värske kokkuleppe kohta ETV saates „Esimene stuudio“. Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on vaja 400 miljonit eurot, mille saamiseks on tarvis maksutõusu. Koalitsioon räägib seejuures niinimetatud laiapindse julgeoleku maksust. Selle valdkonna alla kuuluvad ka näiteks eestikeelsele haridusele üleminekuga seotud kulud või kulutused, mis on vajalikud IT-taristu üleval hoidmiseks kriisiolukordadeks. Meil ei ole kõigeks vajalikuks raha, näiteks sotsiaalsüsteemi püstihoidmiseks kriisi ajal, ütles Võrklaev.
Seotud lood
Uus reegel lubaks 2 miljardit kärpimata jätta
Valitsus läheb eelarvereeglite leevendamise teed, mis võimaldab järgmise nelja aasta puudujääki kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremana, kui kehtiv seadus lubaks.
Kallas ootab solidaarset panust, pangamaksu ei toeta
Pankade juhid käisid teisipäeval peaminister Kaja Kallast veenmas, et valitsus ei kehtestaks pankadele rohkem makse.
Mida kauem nende eelarveprotsessidega venitatakse, seda hirmutavamad nad on ja seda rohkem tuleb nii inimestel kui ka ettevõtjatel nendega arvestada, rääkis Äripäeva konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.