Nädala lood: pangad tegid valitsusega diili, idufirmade maksuvõlad kasvavad

Nädala üks keskne teema oli pangamaks. Äripäev kirjutas teisipäeval, et valitsuse plaanitav pangamaks tähendab muu hulgas valusat lööki tavalise jaeinvestori rahakoti pihta, kes peab lähitulevikus leppima tõenäoliselt nii väiksema dividendi, aga ka aeglasema kasvuga.

„On üsna kindel, et Eesti pankade aktsiate hindadele selline täiendav koormus ja põhjalikult läbi mõtlemata maksutõus hästi ei mõju,“ nentis Reformierakondlasest riigikogu liige ja 10 390 LHV aktsia omanik Aivar Sõerd.

Tema sõnul tasuks pangandusmaksu mõjude pärast muretseval investoril analüüsida, kuidas mõjutas Leedus rakendatud erakorraline pangamaks Šiauliu Panga aktsia hinna liikumist. „Seda mõju on olnud võimalik jälgida seal juba paar aastat. Negatiivne mõju on pangamaksul kindlasti olnud,“ rääkis Sõerd.

Samal päeval käisid pankade juhid peaminister Kaja Kallast veenmas, et valitsus ei kehtestaks pankadele rohkem makse.

Kaja Kallas ütles mõned tunnid pärast pangajuhtidega kohtumist, et tema sõnum pankadele oli see, et kuidas saame olukorda lahendada nii, et pangad oma solidaarse sõnumi annaksid.

Kallas sõnas, et nad ootavad pankadelt solidaarset panust. "Aga tahaksime omavahel enne rääkida," sõnas ta ja lisas, et Reformierakonnast ei ole saanud pangamaksu toetaja. "Meie ei ole pangamaksu toetanud ega läinud seda kuidagi suruma."

Kolmapäeval jõudsid pangad ja valitsus suusõnalise kokkuleppeni, mis viib riigist pool miljardit eurot.

Pangad maksavad pangamaksust pääsemiseks järgneval kahel aastal 120 miljonit eurot ekstra tulumaksu. Lõviosa panusest annavad Eestis suurima turuosaga Rootsi pangad Swedbank ja SEB. Teised pangad panustavad vastavalt suurusele vähem.

Suured pangad lubavad, et võtavad erakorralist dividendi, mille eest tuleb maksta ka suuremat tulumaksu, kui pangad praegu maksavad. Sellest laekub uuel aastal riigile lisaks 80 miljonit eurot ning ülejärgmisel aastal üle 40 miljoni euro.

Vastutasuks lubas valitsus pankadele järgneval kolmel aastal maksurahu. See on viie panga ja valitsuse vaheline suusõnaline kokkulepe, mis võib aga valitsuse vahetusega kiiresti puruneda.

Swedbank Eesti tegevjuht Olavi Lepp ütles Äripäeva raadios pankade ja valitsuse vahelise kokkuleppe kohta, et see on win-win lahendus, et riik saab oma eelarveküsimused lahendatud ja pank saab vältida tulevikukindlust ära võtvat ootamatut maksu.

Maksude teemal ilmus Äripäevas sel nädalal lugu veel võimalikust uuest tulumaksust. Ettevõtjate meelest võiks ettevõtetele tulumaksu kehtestamine kõne alla tulla juhul, kui kogu ülejäänud maksupakett on mõistlik ning maksukeskkond jääb stabiilseks.

Näiteks mullu sügisest joogitootja A. Le Coqi juhiks saanud Jaanus Vihand nentis, et ettevõtete tulumaksu vastu ta otseselt ei ole, sest kõik sõltub kontekstist ja sellest, kas ja mis alternatiivid on valitsusel maksule välja pakkuda.

“Devil is in the details (saatan peitub detailides – toim),” nentis Vihand, kelle meelest on oluline, et maksukeskkond ei muutuks ennustamatuks.

Omajagu tähelepanu jagus taas automaksule. Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.

"Niinimetatud limonaadimaksu ja automaksu kehtestamine lükkub edasi 2025. aastasse, kaasame protsessi veel huvigruppe," ütles peaminister Kaja Kallas neljapäeval pressikonverentsil. Automaksu eesmärk jääb tema sõnul kaheosaliseks, lisaks maksuraha kogumisele peab suunama see inimesi tegutsema keskkonnateadlikumalt.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles rahvusringhäälingule, et viimaste plaanide järgi plaanitakse varasema 120 miljoni euro asemel sellega eelarvesse koguda 200 miljonit eurot aastas. Hüpe plaanides on seega 66%.

Soojakontserni Utilitas asutaja Kristjan Rahu, kes müüs firma suurosaluse mõned aastad tagasi, tunnistas hiljutises intervjuus Äripäevale, et jagab oma kolleegi Priit Koidu nägemust, mille järgi taastuvenergiast saab Eesti majanduse mootor, mis tooks siia massiliselt tööstust. "Kas sa usud kliimasoojenemisse või ei usu, see on lõpuks igaühe oma asi. Aga selleks, et kuskil midagi toota ja seda ka edukalt müüa, peab energia olema roheline. Sinna ei saa midagi parata," märkis Rahu.

Rahu sõnul on selliste gigantide nagu Amazoni või Google’i esimesed küsimused investeerimisotsust mingisse riiki tehes, kas elekter on kohapealne, kas ei pea sõltuma ühendustest ja kas elekter on roheline. “Iga ettevõtja, kes vähegi maailmamajandusega on kokku puutunud, teab seda. See on aksioom.”

Äripäev kirjutas nädala alguses ka, kuidas selle aasta suurimate maksuvõlglaste seas trügivad esile tehnoloogiasektori suurtegijad, kelle võlasummad on kerkinud uutesse kõrgustesse.

Nii mõnelgi tehnoloogiasektori suurtegijal on vesi ahjus, sest raha ei jagu enam kõigile palkade maksmiseks ega maksude tasumiseks. Nii on lisaks sagedaseks muutunud koondamistele kasvanud maksuvõlad ja maksude ajatamised.

Kõige keerulisem olukord maksude maksmisega paistab olevat idufirmal, kes teatas eelmisel nädalal rohkem kui 100 inimese koondamisest. Praeguseks on maksmata juba 720 000 eurot makse, millest veidi üle poole on jõudnud ettevõte ajatada.

Sel nädalal tuli oluline otsus ka kohtusüsteemist: riigikohus ei võtnud menetlusse endise suurärimehe Oliver Kruuda advokaadi Küllike Nammi kassatsioonkaebust ning seega jõustus eelmises kohtuastmes tehtud süüdimõistev otsus.

Tallinna ringkonnakohtu otsusega mõisteti Kruuda süüdi valeandmete esitamises Tere piimatööstuse käibedeklaratsioonides.

Kruuda suhtes on aga pooleli veel üks kriminaalasi Tartu maakohtus, milles on ta saanud süüdistuse koos Aivo Pärna ja Jaan Uiboga. Pärna ja Uibot süüdistatakse piima kokkuostuga tegelenud UP Varud OÜ maksejõuetuse põhjustamises ning Kruudat maksejõuetusele kaasaaitamises.

Kohaliku investorkonna meelel ja keelel on viimasel ajal LHV võlakirjad.

LHV Group teatas eelmine nädal, et kavatseb uue võlakirjaprogrammi esimese emissiooniga kaasata kuni 25 miljonit eurot ning jätab endale võimaluse suurendada emissiooni mahtu kuni 35 miljonit euroni.

Finantsinspektsiooni esmaspäevased andmed näitasid, et LHV insaiderid märgivad hoogsalt võlakirju. Osa neist müüb selleks isegi aktsiaid.

Insaiderid olid esmaspäevaks märkinud LHV Groupi võlakirju juba ligi 5700. Enim oli märkinud võlakirju nõukogu liikme Sten Tamkiviga seotud ettevõte Notorious OÜ – 5000 võlakirja, kokku 5 miljoni euro eest.

Äripäev avaldas ka täpsema tabeli, kes ja millises mahus oli kas aktsiaid müünud või võlakirju märkinud.

Teisipäeval ütles "Investor Toomase tunnis" võlakirjaekspert Valeria Kiisk, et LHV võlakirjad märgitakse kindlasti üle. Ta pakkus ilma täpsema analüüsita, et investorid märgivad võlakirjad üle 3,5 korda.

"No siin võib isegi spekuleerida, et kui nüüd tulebki viiekordne ülemärkimine, siis järelturul hind võib teha ka hüpped," ütles Kiisk.