• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • PRO
  • 06.11.23, 12:00

Meretuuleenergia tööstuse katsumused

Kogu maailmas on valitsused pannud kliimamuutuste ohjeldamiseks paika ambitsioonikad sihid, kuid arendajate sõnul peab elektri hind nende lubaduste katmiseks kerkima.
Seagreen Offshore Wind Farm, 27km kaugusel Šotimaa rannikust asuvast merepargist saab Šotimaa suurim tuulepark
  • Seagreen Offshore Wind Farm, 27km kaugusel Šotimaa rannikust asuvast merepargist saab Šotimaa suurim tuulepark Foto: AFP/Scanpix
„Täna on hea päev,“ kuulutab Graeme Watters, jälgides üüratu Seagreeni tuulepargi 114 turbiini pöörlemist. On oktoobri keskpaik ja projekt, millele pandi Šotimaa idaranniku vetes algus ligi 14 aastat tagasi, on lõpuks valmis.
Ühendkuningriigi energiakontserni SSE tütarfirma SSE Renewables ja Prantsuse kontserni TotalEnergies ühisettevõte Seagreen on Šotimaa suurim tuulepark. See suudab toota elektrit 1,6 miljoni majapidamise tarbeks ning võib globaalse soojenemise talitsemiseks hoida potentsiaalselt kokku umbkaudu 2 miljoni tonni jagu süsinikuheidet, mis muidu tekiks fossiilkütustest elektri tootmise käigus.
Ent kuigi tuulepargi täielik kasutuselevõtt on hea päev Wattersile, endisele rannavalve vahiülemale, kes praegu töötab SSE merendusala juhtivkoordinaatorina selle 3 miljardit naelsterlingit maksma läinud projekti raames, on aasta tervikuna olnud meretuuleenergiatööstuse jaoks keeruline.
5,5
miljardit naela on britid hinnapõrandaga mereparkidele peale maksnud ja tagasi on saanud 800 miljonit.
Finantseerimiskulude hüppeline kasv intressimäärade tõusu tõttu, samuti tänapäevaste hiigeltuulikute valmistamisel kasutatavate materjalide hinnatõus on sundinud mõnda arendajat taganema juba sõlmitud elektrimüügi- või toetuslepingutest, ennekõike USA ja Ühendkuningriigi projektide puhul, ning seadnud teised raskesse olukorda.
„Avamere tuuleenergiaprojekte on kogu maailmas tabanud löögid kolmest suunast: tarneahelat mõjutav kõrge inflatsioon, intressimäärade tõus ning valitsuste soovimatus korrigeerida vähempakkumiste tingimusi vastavalt uuele turuolukorrale, kuna nemad on ennekõike huvitatud hindade all hoidmisest tarbijate jaoks,“ ütleb ärinõustamisfirma KPMG energiavaldkonna juht Ühendkuningriigis Simon Virley.
Toimetaja märkus: meretuuleparkide roll Eesti taastuvenergia tootmisel on just praegu tähelepanu keskmes. Kaks asja, mida meie kõrval käivate läbirääkimiste juures tähele panna on, et mis iganes ehitushinnast räägitakse, on tegelik ehitus kallim, mis iganes toetustest räägitakse, on tegelik toetus kõrgem. Aga taastuvenergiat on väga vaja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele