Riikidel võib peagi avaneda võimalus teiste valitsustega heitkoguste vähendamise üle kaubelda, kuid eksperdid hoiatavad, et arengumaades ekspluateeritakse seda turgu juba praegugi.
- Victoria juga Zimbabves, Dubai kuningaperekonna liige peab läbirääkimisi majandusõiguste omandamiseks 20% ulatuses tervest riigist. Foto: Panthermedia/Scanpix
Oktoobri lõpus kogunesid omavalitsusjuhid enam kui kümmekonnast Libeeria Gbi-Doru vihmametsa aladele jäävast linnast ühte plekk-katusega valgeks lubjatud kirikuhoonesse.
Seal said nad esmakordselt kuulda kokkuleppest, mille valitsus oli sõlminud tuhandete miilide kaugusel Dubais registreeritud investeerimisfirmaga Blue Carbon, et anda sellele ainuõigus süsinikukrediidi arendamiseks maa-aladel, mida sealsed elanikud pidasid enda omaks.
„Kellelgi neist ei olnud Blue Carboni tehingust aimugi,” räägib Andrew Zeleman, üks Libeeria kogukondliku metsamajanduse liidu eestvedajaid.
Ainult kaks linnajuhti olid midagi kuulnud süsinikukrediidi mõistest, lisab ta – tegemist on kaubeldava instrumendiga, mille saamiseks tuleb üks tonn süsinikdioksiidi kas atmosfäärist eemaldada või selle tekkimist ennetada, näiteks metsa istutamise või säilitamise teel.
Blue Carbon, eraettevõte, mille asutaja ja esimees šeik Ahmed Dalmook al-Maktoum on Dubai kuningaperekonna liige, peab läbirääkimisi maade majandamisõiguste omandamiseks Aafrikas miljonite hektarite ulatuses. Mastaap on üüratu: läbirääkimised käivad tehingute üle, mis hõlmaksid ligikaudu kümnendikku Libeeria territooriumist, viiendikku Zimbabwe omast ning suuri maa-alasid Keenias, Sambias ja Tansaanias.
Toimetaja märkus: sellal kui vabatahtlik süsinikukrediidi äri on maailmas praktiliselt kokku kuivanud, on Pärsia lahe naftariigid ideed naftaäri maine huvides jälle käima tõmbamas. Ohumärke kaasneb sellega mitu.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.