Ettevõtjad: uued maksud on nagu Pandora laegas, mida ei tohiks avada

Sõjast tingitud ebakindlust ja kaotatud äri võimendab A Le Coqi juhi Jaanus Vihandi sõnul siinsete poliitikute tegevus. „Meie valitsus on nii etteaimamatu, et selle teod võivad turgudele negatiivset mõju avaldada,“ märkis ta Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“.

„Jah, sealt on viimasel ajal tulnud kõike muud kui julgustavaid või pikalt tulevikku vaatavaid häid otsuseid. Ettevõtja vaatepunktist teeb see kindlasti ärevaks ja ebakindlaks,“ nõustus saates ka Kaur.

Samuti nörritab ettevõtjaid muutuste tegemisel nende kehv selgitamine. Näiteks saaks ettevõtjad Baltic Restaurants Estonia juhi Aaro Lode sõnul aru eelarveaugu täitmise vajadusest, kuid selle asemel püütakse uusi makse müüa üldsusele näiteks jutuga vajadusest hoolida keskkonnast ja tervisest.

„Siis peaks selle maksuga (suhkrumaks – toim) kogutud raha suunamagi näiteks laste tervise edendamisse. Kahjuks tuleb välja, et igale rahale, mis riigieelarvesse tuleb, ei saa konkreetset märki külge panna, siis ta läheb põhiseadusega vastuollu,“ selgitas Lode.

Seetõttu ongi tema sõnul uute maksudega oht avada Pandora laegas – täna paneme suhkrumaksu otsa magusatele jookidele, seda saab järgmistel aastatel siis tõsta või lisaks jookidele ka šokolaadile.

Lisaks ebakindlusele valmistab muret üha kasvav bürokraatia. „Ülereguleerimine võiks olemata olla. Kas tõesti ettevõtjat üldse ei usaldata?” küsis Kaur retooriliselt. Eesti ametkond keerab Euroopa Liidu poolt tulevatele reeglitele ja seadusemuudatustele tema sõnul vindi peale. „Ametivennad naeravad mõne koha peal - kuidas te seda saate endale lubada, peate olema väike, kiire ja osav riik. Kui kõigega kaasa jooksete, siis kaotate oma eelise.“

Probleem on ka kaasamises, mis kipub napiks jääma. „Millegipärast kardetakse õudselt dialoogi. Tülitsesime äsja PRIA ametnikega, miks nad avaldavad oma muudatuse kuskil Tartu Postimehes enne jõule, selle asemele, et küsida turuosaliste käest, mida nad arvavad,“ selgitas Lode. „Ettevõtja ei pea otsust muutma, kuid peab saama kaasa rääkida.“

Vihandi sõnul peitub bürokraatia vohamise kurja juur valedes seatud eesmärkides või eesmärkide puudumises. „Õiges suunas liikumiseks peab siht paigas olema,“ märkis ta. Ministeeriumites tippametnike ja juhtkonnaga strateegilist planeerimist puudutavatel kohtumistel aga pole ta suurt eesmärki kohanud, millest lähtuksid ka kõik väiksemad tegevused ja sammud.

“Kui inimese töö- ja tulemustasu sõltuvad sellest, mitu paberit nad välja töötavad või mitu uut regulatsiooni teevad, siis saadki regulatsioone. Kui see oleks seotud lisaväärtuse loomisega või SKP kasvuga, oleks tulemus teistsugune,“ sõnas Vihand.

Ühe pikema vaate, eesmärgiga kahekordistada tosina aastaga Eesti majandus, sõnastas hiljuti valitsuse liige, majandusminister Tiit Riisalo majanduspoliitika alustena, kuid selle hindamiseks on ettevõtjate sõnul veel vara. “”Kevades” oli ütlus, et parem pool kodutööd kui üldse mitte,” selgitas Vihand.

Tema sõnul on hea, et see plaan on tehtud, aga nüüd peab majandusministeerium selle ka teistele ministeeriumitele maha müüma. Riigi juhtimise üks suur probleem on tema hinnangul ministeeriumite silotornistumine.

A Le Coq ekspordib peaaegu 70 riiki ja Vihandi sõnul näeb teiste riikide kogemusest, et kohalikke ettevõtjad toetatakse ja üritatakse nende regulatsioone teha neile võimalikult soodsamana. „Meil pannakse veel juurde nendele asjadele, mis niigi teevad elu raskemaks,“ märkis ta.

Sõda ja Venemaa naabrus on küll kahandanud siinse majandusruumi atraktiivsust välisinvestori silmis, kuid seda ei peaks ettevõtjate hinnangul ise hullemaks rääkima - kas peame alati ütlema, et oleme Ida-Euroopa riik Venemaa kõrval?

„Soomlastel on täpselt sama palju karta Venemaad kui meil ja neil on riigipiiri Venemaaga oluliselt rohkem kilomeetreid," rõhutas Lode. "Pigem räägimegi, et oleme samasugune Põhjamaa riik nagu Soome ja siia investeerida on täpselt sama suur risk. Loetud kuud tagasi oli siin isegi turvalisem, sest meie olime NATO liikmed, aga Soome ei olnud.“

Kauri sõnul mõjutab investori otsuseid ka ettenähtavus riigi plaanide osas. „Ootaks signaali, et nüüd läheme mingit teed pikalt, aga seni on see tee tundunud käänuline, erinevate peatuste ja üllatustega,“ selgitas ta. „Investorid vaatavad pikka pilti, meil see puudub. Ka kohalikud ärimehed oleksid valmis kõvasti rohkem investeerima, aga tundub, et teeme riigina kõik, et nad seda ei teeks. Kohalik investor on täpselt sama hea investor, kui teiselt poolt piiri tulnu.”

Majanduse väljavaadete osas oli saates osalenud kolmik pessimistlikum kui näiteks majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2024“ publik ehk 300 ettevõtjat ja juhti. Konverentsil hindas 2/3, et majanduslanguse põhi on läbitud, stuudios oli sellega nõus vaid kolmandik ehk Aaro Lode. Tema sõnul liiguvad töötajad headel aegadel sealt ära ja halvematel tagasi ehk teenindusvaldkond on nagu turvasadam, mis pakub alati tööd.

Vihand ja Kaur aga viitavad jätkuvale tarbijate ebakindlusele. „Loodetavasti aasta teises pooles läheb paremaks, aga enne läheb veel natuke halvemaks,“ resümeeris Kaur.