Nädala lood: 10 000eurone palk viib Palga TOPi tippu, Hispaania kinnisvara ostab Eesti Amazoni-kamp

Äripäev pühendas sel nädalal olulisel määral töötasude kajastamisele. Esmaspäeval Äripäeva raadio saates “Kuum tool” ütles üle 400 inimesega Microsofti juht Tanel Erm, et kuigi ettevõte on Eesti üks parimaid palgamaksjaid, pole tema sõnul Microsofti töötajad palgaga rahul.

Äripäeva avaldatud Palga TOP näitas, et möödunud aastal oli Microsofti keskmine brutokuutasu üle 7000 euro. Microsofti juht Tanel Erm ütleb, et päris nii see ei ole, vaid nende töötajad saavad Eesti keskmise arendaja palka.

Moonutus suurema palga poole tuleb Ermi teatel Microsofti teistest hüvedest, mida töötajatele pakutakse – näiteks aktsiad või preemiad.

“Tubli arendaja võib preemias teenida teise aastapalga ka,” ütles Erm.

Sel nädalal selgus ka Eesti ametnike palgaedetabel, mille tippu jõudis riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa üle 100 000 euro suuruse aastatuluga. Kui teha võrdlus näiteks meie börsifirmade juhtide tasudega, siis on näha aprillis avaldatud tabelist, et avalike ettevõtete juhid teenivad ilmselgelt rohkem, parimal juhul isegi üle poole miljoni euro.

Börsifirmade tippjuhtide tasustamisega seoses tasub vaadata mitte ainult põhipalka, vaid ka muid hüvesid, näiteks optsioone. Äripäev kirjutas nädala algul, kuidas eelmisel aastal börsile läinud Infortari tippjuhid ja võtmetöötajad saavad hakata sügisel optsioone aktsiateks vahetama – torus on 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid.

Äripäev avas veel natuke lähemalt, kuidas optsioone pakuvad ka börsiplaane hauvad tehnoloogiafirma Bolt ja kinnisvara arendav Liven.

Kuid hea palgaga töökohad ei pea tingimata olema tippfirmas või tippjuhi ametis. Äripäeva reedel avaldatud loos on näha, et üllatavalt hea palgaga töökohti leiab nii garaažis, merel kui ka puu otsas.

Näiteks arborist Kerdi Varm ütles, et küsib oma töö eest 50 eurot tunnis.

Äripäev avaldas kolmapäeval, et mõned aastad tagasi esimese eestlasena ülisuure Amazoni-exit’i teinud investor Alvar Räägelil on plaan viia Hispaania kinnisvaraturule 2,5 miljonit eurot. Selgub, et päikeseranniku kinnisvarast on lummatud teisedki Amazoni äris tegutsenud ettevõtjad.

Selle aasta jaanuarist on Räägel hakanud oma senist, pea 26 korterist koosnevat Eesti kinnisvaraportfelli likvideerima. “Kahe ja poole kuuga müüsin 17 korterit ära. Veel on müüa mõned korterid ja üks krunt,” ütles ta.

Räägeli kõrval huvituvad Hispaaniast niinimetatud Amazoni pundist ka Mihkel Moosel, Olav Vannik ja Egle Raadik. Näiteks Egle Raadik elab kaks nädalat Hispaanias ja kaks nädalat Eestis. Hispaanias on tal just praegu tehing käsil, juuliks peaks ta kätte saama kolme toaga ridaelamuboksi. Edaspidi soovib ta viibida suvel Eestis ja talvel soojas.

Hispaanias kohtus Äripäev ka Elisa Eesti endise juhi Sami Seppäneniga, kes elab nüüd investeerimisportfellist. Seppänen, kellel oli kunagi Tallinnas pool tosinat korterit, müüs isegi osa Elisa aktsiaid korteriostutuhinas. “See oli hiigelviga ‒ sellist kinnisvara ei ole maailmas, mis oleks pakkunud sama palju tootlust kui Elisa viimased 15 aastat,” meenutas ta.

Seppänen tegeleb enda sõnul suurte ja lollikindlate ettevõtete aktsiatega. “Neste on hea näide ‒ ma ei tea, on see aasta, kaks või kolm, aga see on kindel, et ta läheb üles,” usub ta. Tema portfellist leiab Neste ja Elisa kõrval veel ka Nordea ja Nokia aktsiaid.

Kõik Seppäneni kontod ja aktsiad on Soomes. Tema hinnangul on geopoliitilise olukorra tõttu Helsingi börsi aktsiad muutunud praegu väga odavaks. “Sa vaata Helsingi börsi, seal on täna väga palju aktsiaid, mille P/E (hinna ja kasumi suhe – toim) on väga-väga madal,” lausub ta.

Sõja lõpu ootuses on ta portfelli lisanud ka terasetootjate aktsiaid. “Kui Ukrainat hakatakse üles ehitama, siis terase, eriti roostevaba terase hinnad lähevad laest läbi anyway.”

Kõiki Hispaaniaga seotud artikleid saab lugeda vastava märksõna kaudu Hispaania teemalehelt.

Neljapäeval selgusid seekordse Eduka Eesti arvamuskonkursi võitjad. Esikoha sai ettevõtja Martin Villigu idee algatada ühiskondlik kokkulepe, millega jõukamad inimesed annetaksid oma sissetulekutest 5 protsenti erinevateks algatusteks.

Teise koha ja 3000 eurot pälvis Fredi Kaasik artikliga “RMK börsile – päästerõngas riigi rahandusele ja metsandusele” (pälvis lisaks Swedbanki eriauhinna), kolmanda koha ja 2000 eurot Kristo Raun artikliga “Õpetame Eesti ettevõtted (andme)kala püüdma” (pälvis lisaks Helmese eriauhinna).

Äripäev kirjutas ka juhtkirjas, et Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks.

“Iga väärt mõte vajab liidrit, tõdesime juhtkirjas pärast nominentide väljakuulutamist. Eduka Eesti eesmärk on leida üles Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideed. Võib arvata, et Martin Villig aitab nn 5% Klubi mõtte 99% tõenäosusega mingil moel ja kujul elule puhuda, sest niimoodi ette astumisega võttis Villig teadlikult suure vastutuse. Kui seda ei suuda Villigu kaliibriga inimene, kes siis veel?” selgus juhtkirjast.

Võistlustöid saab lugeda Äripäeva Eduka Eesti erirubriigis ning konkursi Facebooki lehel. Samuti saab parimate võistlustöödega tutvuda 11 lühivideo vahendusel.