Euroopa Liidu suursaadikud leppisid kokku 14. sanktsioonipaketi Venemaa vastu, mis hõlmab endas ka veeldatud maagaasi reekspordi Euroopa vetes, kirjutab Reuters.
LNG tanker Saksamaa Sassnitz-Mukrani sadamas. Euroopa kaudu Venemaa veeldatud maagaasi reeksportida enam ei tohi. Foto: dpa/Scanpix
1. juulist Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigiks asuv Belgia teatas, et värske pakett suurendab ka varem kehtestatud sanktsioonide mõju seaduselünkade sulgemisega.
Äripäev on viimastel nädalatel kirjutanud Venemaa varilaevastikust, mis liigub muu hulgas mööda Läänemerd ja mida kasutatakse nafta hinnalae piirist mööda hiilimiseks. Merenduseksperdi teatel jaguks küllaldaselt sanktsioone, mida neile laevadele kehtestada, kuid rangete piirangute kehtestamine poleks arukas.
Euroopa järgmisse sanktsioonipaketti võib sattuda paarkümmend laeva, mis vedasid hinnalaest kallimat Vene naftat. Kuid laevade külmutamisega ei tohi üle pingutada, sest muidu võivad kannatada Euroopa rannikuriigid ise, arvatakse kliimaministeeriumis.
Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirutas Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.