Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA andmeil on nõudlus Euroopas raskemate kütuste järele kukkunud alla 2020. aasta taseme, mil pandeemia piiras inimeste liikumist.

- Kütuste ja teiste naftasaaduste terminal Muuga sadamas. Foto: Liis Treimann
IEA statistika kohaselt on raskemate kütuste - kuhu agentuur liigitab diislikütuse, laevakütuse ja kütteõli - nõudlus tänavu Euroopas 5,8 miljonit barrelit päevas, vahendas Bloomberg. Mullu oli see näitaja 6 ning aastatel 2021-2022 6,2 miljonit barrelit. Pandeemia-aastal 2020 oli raskete kütuste (gasoil) nõudlus 5,9 miljonit barrelit päevas ning aastatel enne seda 6,5 miljonit barrelit päevas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala majanduskasv kiireneb, sest analüütikute hinnangul on Saksamaa aastapikkusest stagnatsioonist välja tulemas.
"Ahvatlusi sanktsioonide rikkumiseks on kindlasti"
Valitsused ja turuosalised Vene kütuste kadumise pärast väga palju pead ei valuta.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.