Nädala lood: rikkad said ka raskel ajal rikkamaks, investor Toomas aga vaesub

Kauaoodatud Eesti rikkaimate inimeste edetabel jõudis sel nädalal lugejateni ja uurimist-puurimist oli seal omajagu.

Kolm kohalikku miljardäri pidi leppima sellega, et sel korral jäid nad mõnesaja miljoni võrra vaesemaks. Ent suures pildis ajasid multimiljonärid juba olemasolevale rikkusele veel kuhja peale.

Seevastu omaette fenomen on need rikkad eestlased, kes küll ajavad äri, mis mõjutab tuhandeid inimesi – mõni juhib lausa erakonda –, kuid avalikkuses ei taha nad silma paista. Need on ettevõtjad, kes vaikivad.

Hästi läheb noortel, kes talluvad vanemal põlvkonnal kandadel, kuid lõhe kõige rikkamate meeste ja naiste vahel on tohutu. Ent vahest suurimat rõõmu saab tunda nende üle, kes pääsesid nimekirja esimest korda. Mida nad oma värskete miljonitega edasi teevad?

Üks rikastest, kelle lugu pakkus lõppeval nädalal inspiratsiooni, oli Andres Linnasaar, kelle puidutööstus Barrus on Võru üks olulisemaid tööandjaid.

Linnasaar ise ei mõtle sellele, et ta on Eesti kõige edukamate ettevõtjate seas. Ta peab edukuse näitajaks seda, et inimene oskab hoolida teistest ja temast hoolitakse. “Siis on juba pool elutööd tehtud. Aga raha – loomulikult see loob võimalusi juurde, aga see ei ole omaette eesmärk,” näeb ta.

Oma jõukust jagub tal investeeringuteks teistessegi sektoritesse, nõnda nagu paljudel teistel rikkust kogunud eestlastel. Viimastel aastatel ongi kohaliku kapitali osatähtsus majanduses oluliselt kasvanud.

Nädala kandev poliitikateema oli jätkuvalt ettevõtjate maksustamine, mis paistab olevat pärast mitut ettepanekut mingit sort vahefinišisse jõudnud.

Kõige viimase ettepanekuna käis rahandusminister Jürgen Ligi laualt läbi nn riigilõivu idee, kus kasumi- või palgafondimaks oleks asendatud bilansimahu pealt makstava kümnisega. Mees, kes on Ligile neid ettepanekuid kõrva sosistanud, on kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.

Ent nädala lõpuks tõmbasid kõik tagasi. Valitsusel on järgmise neljapäevani aega kaaluda-vaagida ja paistab, et nii ettevõtjad kui ka poliitikud leiavad, et lõpuspurt tuleks teha kuluaarides.

Lõppevast nädalast leidis huvitavat lugemist ka poliitika vallast, õieti sealt, kus see kohtub Eesti õigussüsteemiga.

Eliisa Matsalu-Alaküla ja Mari Metsa sulest ilmus neljas vaatuses lugu Bigbanki omanikust Parvel Pruunsillast, kus on fookuses tema mõjuvõim erakond Isamaa üle.

Igaühel on omad selgitused, miks ärimees erakonnas nii prominentset rolli mängib: “Parvel Pruunsillaga seob mind see, et ta on väga isamaaline inimene, kes on väga palju toetanud isamaalist mõtlemist, perepoliitikat, jätkusuutlikkust, keelepoliitika säilimist. Oleme seepärast suhelnud, kirjavahetuses olnud,” selgitab üks loo tegelastest.

Veelgi omapärasem on aga samuti Eliisa Matsalu-Alaküla sulest ilmunud “Altkäemaks ja armusuhe: poliitik surus valitsuses läbi ettevõtjast silmarõõmu ärihuve”, mis dokumenteerib Martin Helme rahandusministri ajal tema nõunikuks olnud Kersti Krachti suhet ärimees Toomas Tammega.

„Sõbrad päris ei kallista ja musita, mida meie Toomasega teeme,“ ütles Kracht. Loost selgub, kuidas omamoodi armulugu vähemasti prokuratuuri süüdistuse järgi korruptsioonini viis.

Kõigi rikkuselugude kõrval pidi investor Toomas tunnistama, et hoopis vaesumine on hoo sisse saanud. Augustis jäi kiire rikastumine kinni ja nüüd tuli sisse võtta juba kümme tuhat miinust.

Lugejatele läks väga korda ka kohalikul telekomiturul toimuv, sest Telia teade Eestis töökohtade koondamisest oli üks selle nädala loetumaid lugusid. Avalikus arutelus kiiresti tragikoomilise varjundi saanud järgmise päeva teade Telia teenuste ajutisest katkemisest üksnes rõhutas telekomifirma tegevuse kaalukust.

Ning Kristel Härma jätkas Eurora asutaja Marko Lastiku saagaga. Nüüd soovib soodustuskelmuses süüdistatud Lastik prokuratuuriga kokkuleppele minna.