Nädala lood. Kinnisvaraskeemi lahti harutamine, pöörane maksufestival ja tehingud turul

Ärimees, kellega pangas enam ei räägita. Tema ettevõtte kohtuvaidlused kestavad senini. Nüüdseks on kohus lahti harutanud kinnisvaraskeem, mille punusid ehitusfirma Bauschmidt omanik Mait Schmidt ja pankrotihaldur Veli Kraavi.

Sedasi arutasid seitse aastat tagasi põhja läinud Mait Schmidt ja firma ajutine haldur Veli Kraavi, kuidas raskustes tütarfirmast üks kinnistu emafirmasse tõsta. Kirjavahetuses istus nendega Schmidti advokaat Paul Keres.

Tütarfirma kinnistu väärtus oli 1,4 miljonti eurot, mis pärast emafirmasse kandmist langes väärtuses kümneid kordi.

Ajakirjanik Marge Ugezene kirjutas lahti skeemi, kus kõik võinuks minna valutult, nagu kolmik plaanis, kuid kinnistu liikumise vastu hakkas võitlema Bauschmidti tütarfirma järgmine omanik. Pärast seitse aastat kestnud lahingut andis kohus sel nädalal võidu talle.

Pankrotide laine pole veel lõppenud. Elementmajade tootja Kodumaja AS tütarettevõte saavutas maksejõuetuse. „Tööd ei ole nii palju, et ta töötada võiks,“ ütles ettevõtte omanik Lembit Lump.

Suurt traagikat Lump tütarettevõtte Kodumajatehase AS pankrotti minekus siiski ei näe. Vähemalt mitte enam, kuna kahjum on juba Kodumaja kontsernis varasematel aastatel nii-öelda sisse võetud.

Ajakirjanik Eliisa Matsalu-Alaküla pani kirja, kuidas ettevõte pankrotini jõudis. Firma omanik selgitas ajakirjanikule, et puitkarkassehitiste projekteerimise ja ehitamisega tegelenud Kodumajatehase ASil hakkas allamäge minema juba 2019. aastal, kui untsu läksid kaks hooldekodu ehitamise projekti Skandinaavias. Ettevõtte majandusaasta aruandes on kirjutatud, et klient jäi oma kohustuste täitmisega väga palju hiljaks, mis tekitas probleeme tarnetega ja tekkisid suured lisakulud.

„Siis tuli otsa COVID ja muud tüsistused koos majanduslangusega. Polnud võimalik tegutseda enam,“ ütles Lump.

Matsalu-Alaküla kirjutas ka teisest pankrotist, mis viib lugejad Viimsisse, kus reformierakondlasest ärimehe kinnisvarafirma läks pankrotti.

Ettevõtja Märt Vooglaid andis Viimsi valla kohtusse, kuna leiab, et vald vastutab tema tuksi läinud mereäärse detailplaneeringu eest. Vooglaiu ettevõte, mis detailplaneeringut teha üritas, läks aga pankrotti.

Ajakirjanik Janno Riispapp tõi lugejateni tehingu tagamaad, mis peaks julgustama kõiki teisi, et sarnaselt käituda.

Eesti ettevõtja Heiki Liiser ostis tehinguga Prantsusmaa kontserni Sonepar kuulunud Eesti elektrimaterjalide hulgimüüja, mille käive ulatus mullu pea 32 miljoni euroni.

Tehingu järel võiks Heiki Liiseri sõnul firma juhtimises olla rohkem Eesti talupojamõistust ja võibolla praktilisemat meelt.

“Kaua siis on niimoodi, et sakslased, prantslased ja soomlased ütlevad, kuidas me Eestis asju peame ajama? Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte ja teeme nii, nagu Eestis kombeks,” rääkis Liiser Äripäevale.

Teised ettevõtjad peaksid nüüd sõnasabast kinni võtma ja uurima Tallinna kaubanduskeskuse turult, kuidas saada Kristiine ja Rocca Al Mare keskused endale. Nende praegune omanik Soome börsifirma Citycon on müügilainel.

Ajakirjanikud Kristel Härma ja Stiine Reintam tõi lugejateni, kuidas Tallinna ühed suurimad kaubakeskused võivad endale saada peatselt uued omanikud. Kuigi veel kindlat ostjat pole, siis turuosalised kinnitavad, et Citycon tegeleb müügiga aktiivselt.

Isegi ärimees Ivar Vendelin ei lükkanud ümber, et tema on kaubanduskeskuste ostmisest huvitatud. Ajakirjanik Kristel Härma pani ettevõtja küsimuse ette, kas ta ka nende objektide suunas vaatab, kuid see ajas Vendelini esialgu naerma. „Ei saa kommenteerida,“ ütles ta.

Vendelin võõrandas sel nädalal kogu kino- ja restoraniäri Apollo Margus Linnamäele. Vendelin ütles Äripäevale, et praegu on soodsaid võimalusi kinnisvaraobjektide ostmiseks, kuna välisinvesteeringud on Balti regioonist praktiliselt lahkunud.

Avalikkust üllatas uudis, et Swedbanki endine juht pandi vangi. Ajakirjanik Martin Teder vahendas, millise karistuse sai Swedbanki endise juhi Birgitte Bonnesen. Rootsi apellatsioonikohus mõistis Bonneseni süüdi raskes kelmuses, karistuseks üks aasta ja kolm kuud vangistust.

Bonneseni süüdistati raskes kelmuses, alternatiivselt raskes turumanipulatsioonis ning samuti siseinfo avaldamises. Prokuratuur väitis, et Bonnesen varjas teavet rahapesu kohta Swedbanki Eesti pangas. Bonnesenile pandi süüks ka eksitava teabe levitamist.

Veel eelmise aasta alguses mõisteti Bonnesen Rootsi madalama astme kohtus rahapesuskandaalis õigeks, kuid prokuratuur kaebas otsuse edasi.

Valitsus on suure dilemma ees: kuidas saada riigieelarvesse raha, mis sobiks kõikidele koalitsioonipartneritele, ettevõtjatele, rikastele ja vaestele. Valitsus läheb edasi tõenäoliselt ettevõtete bilansimahu maksuga, kuid läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval ja teisipäeval.

Äripäev koostas ka ettevõtete TOP 150, kes peaksid maksma kõige suuremat maksu. Maksusumma jõuaks kümnete miljonite eurodeni. TOPi eesotsas on pangad, kes niigi peavad maksma avansilist tulumaksu.

Mures on ka idufirmad ja riskikapitalistid, sest maks oleks laastav start-upidele, kellel on suur omakapital, kuid rahahoog veel negatiivne. Maksukomplekt viiks aga ettevõtted olukorrani, kus hakatakse plaanima Eestist lahkumist ja peakontori ära kolimist.

Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt arvab, et varamaks on kehv idee, kuna ettevõtjad saavad maksu kaela ka siis, kui nad on võtnud äri tegemiseks laenu.

„Klassikaline on, et võtad kui hakkad äri tegema, paned 30–40% omakapitali ja 60% laenu. Sa pole veel investeeringut teinudki, ja juba saad maksu peale,“ tõi Hanschmidt näite. „See on arulage,“ ütles ta. „Varamaks on väga halb idee,“ ütles Hanschmidt.

Samas on ka teisi leeris ettevõtjaid. Eesti varamahukamate ettevõtete seas on ka NG Investeeringud ja NG Kapital. „No mis teha, tuleb maksta!“ ütles ettevõtete juhatuse liige Jüri Käo, kes on ka varamaksu ettepaneku valitusele teinud tööandjate keskliidu volikogu aseesimees.

Käo sõnul on ta valmis leppima pigem varamaksu kui ettevõtete tulumaksuga. Seda põhjusel, et Käo arvates tuleks varamaksu käsitleda riigikaitse maksuna ja seega kehtestataks see ajutiselt.