Tippjuht: Tallinnast vaadates paistab vahe pealinna ja Eesti vahel tegelikkusest drastilisemana

Mõlemad tippjuhid on ka ise head näided sellest vastupidisest liikumisest. Holger Haljand soetas COVIDi ajal endale elamise maale ning Margus Rink on enda elu korraldanud nii, et sageli teeb reedeti tööd maakodust. Mõlema mehe juhitavad ettevõtted on aga seadnud enda tegevuse üheks fookuseks äri edendamise väljaspool Tallinna.

Rinki sõnul on Coop Panga kodulaenude üheks hitttooteks praegu maakodude ostu finantseerimine. „Kui Tallinnas suudab inimene oma kodulaenu vähegi mõistlikule tasemele maksta, siis ta juba sügeleb uue laenu järele, et kuhugi maale endale teine elamine osta, et saaks käed mulda panna,“ rääkis Rink saates „Äripäeva fookuses“.

„Võib-olla me Tallinnas petame ennast arvamusega, et elu ongi Tallinnas. Mul on maakodu Läänemaal ja talvel on seal elu küll võibolla uimasem, suvel aga väga äge,“ lausus Rink.

Haljandi sõnul muutis Covidi periood kõike seda, mida inimesed olid seni töötamisest arvanud. „Enam ei pea olema viis päeva kontoris ja see muutus on andnud täiesti uue mõõtme ning paindlikkuse nii Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ lausus Haljand. ”Kuid see eeldab, et on olemas ka korralik netiühendus,“ lisas ta.

Rink ütles hiljutistele Coop Panga laenukomitee otsustele viidates, et laenu saamiseks on äriprojekte esitatud väga erinevatest Eesti piirkondadest. „Rakvere, Türi, Paide, Viljandi, Haapsalu, Kuressaare,“ loetles pangajuht ja lisas, et võrreldes Tallinnaga on mujal mahud lihtsalt väiksemad, kuid elu areneb ka pealinnast väljas. ”Meile Tallinnas paistab vahe pealinna ja teiste piirkondade vahel drastilisem, kui see tegelikult on,“ märkis ta.

„Me isegi ootame maapiirkondadest rohkem laenutaotlusi,“ lisas Rink.

Üks erinevus Tallinna ja muu Eesti vahel on veel. Väljaspool pealinna domineerivad laenuvõtjate seas erinevad tootmisettevõtted. Maapiirkondades tegutsevate eksportööride elavnemist on täheldanud ka Haljand, kelle sõnul said just tööstused kriisi alguses valusamalt pihta. Nüüd on märke, et keerulisem periood on tööstustel jäämas selja taha.

Lisaks ärilaenudele ja kodulaenudele peab Coop Pank üheks oluliseks ja lähitulevikus kasvavaks kliendigrupiks korteriühistuid. „Tallinnas on korteriühistud teinud renoveerimistega väga suure sammu edasi ning nüüd on see viitega jõudmas ka teistesse piirkondadesse,“ oli pangajuht kindel.

Rinki hinnangul ei ole vaja ka riigilt mingeid täiendavaid toetusmeetemeid, millega veel maapiirkondades arengut tagant lükata. Juba praegu on Rinki sõnul erinevaid toetusmeetmeid ning nende pangas pole ükski projekt jäänud rahastamata seetõttu, et on olemas mingi turutõrge, millest peaks riigi abiga üle saama.

Haljand oponeeris sellele arvamusele. Tema sõnul on üks toetav meede puudu. Nimelt peaks riik aitama rajada taristut sellistesse piirkondadesse, kus investeering end äriliselt ära ei tasu. Taristu loob eelduse, et tekivad uued ettevõtted, töökohad ja inimesed tulevad sellistesse piirkondadesse elama või ei koli sealt ära. Meie ehitame võrku enda klientide raha eest ehk teeme seda sellistesse piirkondadesse, kus on maksujõuline tarbija, rääkis Haljand. Tema sõnul on riik küll alustanud toetusmeetmetega probleemi lahendamist, aga praegu on see ebapiisav, et oleks võimalik rajada igasse Eesti nurka head ühendused.

Haljandi sõnul oleks vaja ka erinevaid taristuid kavandades ja ehitades arvestada kohe alguses erinevate ühendustega. Kui ehitatakse näiteks uus raudtee- või maantee, siis peaks kohe ka ehitama valmis sidevõrgu. Praegu on nii, et erinevat taristut rajatakse teineteisest sõltumatult, lausus Haljand.

Coop Pank ja Telia Eesti tegutsevad oma esindustega üle Eesti. Haljandi sõnul soovib Telia jõuda täisdigitaalse teenuseni ehk see peaks töötama igal pool sõltumata sellest, kas ollakse kuskil füüsiliselt kohal või mitte. Samas ei tähenda see, et ettevõte koliks oma tegevuse Tallinna.

Eesti erinevatesse piirkondadesse on Telia Haljandi sõnul loonud kompetentsikeskused, kes aitavad pakutavaid teenuseid hallata ja arendada. Lisaks müügile ja turundusele on oluline, et kohapeal on ka tehniline tugi. Kolmas tasand on esinduste olemasolu maakondades. Praegu on Telial igas maakonnas esindus kontori näol olemas, aga tulevikus võib see muutuda, sest füüsilise teeninduse tähtsus väheneb ja asendub digitaalsega.

Margus Rinki sõnul on Coop Pank oma kontoritega esindatud kahes kolmandikus maakondadest ja kus kontorit ei ole, seal sõidab ringi kolm pangabussi. „See süsteem töötab praegu hästi ja uusi kontoreid ei kavatse me maapiirkondadesse juurde ehitada, samuti ei plaani oma esindusi hakata sulgema,“ lausus Rink. Tema sõnul saaks tänu tehnoloogiale kogu suhtluse pangaga viia digitaalseks, aga Coop Panga jaoks on oluline olla ka füüsiliselt maakondades kohal.

Tehnoloogia areng on toonud telekomide ja pankade lauale uue ja üha süveneva probleemi, milleks on küberturvalisus. „See on tõsine murekoht,“ ütles Haljand. Tema sõnul näitavad viimased uuringud, et kliendid on sellest probleemist teadlikud, kuid tegelevad küberturvalisusega veel liiga vähe. See on mõistetav, sest rasketel aegadel üritatakse äri kuidagi üleval hoida ja fokuseeritakse end müügile ning teenindusele, lisas Haljand.

Tema sõnul saab ettevõtted jaotada kolmeks. Suuremad firmad pööravad küberturvalisusele üha rohkem tähelepanu, teise grupi moodustavad väiksemad ettevõtted, kes on ise sattunud küberpettuse või -rünnaku ohvriks ja on hakanud pärast seda valusat kogemust teemaga tegelema. Kolmas grupp on ettevõtted, kus sellele teemale tähelepanu ei pöörata ja arvatakse, et me oleme nii väikesed ning seetõttu pole ka küberkurjategijatele atraktiivsed. „See kolmas grupp on aga just kõige suuremas ohus,“ hoiatas Haljand.

„Kurjategijad on väga nutikad. Nad teevad esmalt selgeks, kui suur on ettevõtte päevane käive ning pressivadki välja nädala või kuu käibega sarnase summa,“ lisas Haljand.

Telia Eestil oli hiljuti juhtum ühe oma kliendiga, kelleks oli maapiirkonnas tegutsev väike tootmine, kus arvati, et nad pole kurjategijatele atraktiivsed. Küberpättidel õnnestus aga tehase seadmed seisma panna ning tootmise taaskäivitamise eest küsiti lunaraha.

Rinki sõnul sattus Coop Pank esimese tõsise küberrünnaku alla 2019. aastal ja see tuli toona pangale nagu välk selgest taevast. Ühel hommikul laekus kiri, et peame maksma kindla summa. Me olime siis suures hädas, aga rabelesime sellest välja ning oleme pärast seda investeerinud miljoneid, et see ei korduks, meenutas Rink.

Vestlust Telia Eesti juhi Holger Haljandi ja Coop Panga juhi Margus Rinkiga on võimalik kuulata siit: