Sel nädalal püüdsid Äripäeva lugejate tähelepanu enim Ossinovski kinnisvaraarenduse probleemid, Venemaaga seotud ettevõtte suur kahjum ning maksuvõlglaste TOP, kuid kuumi teemasid oli teisigi.
- Probleemne maja: mõni inimene ostis Tallinnas Madalmaa 1 asuvasse majja kodu juba 2020. aastal ning lootis sisse kolida 2022. aastal. Maja on sisuliselt valmis, kuid kas ja millal koduostjad korterid kätte saavad, on teadmata. Foto: Liis Treimann
Veel eelmisel aastal oli oht, et Ossinovskile kuuluva Skinest Arenduse kinnisvaraprojekti
Uus-Hollandi üks maja Tallinnas Reidi tee ääres võib muutuda tondilossiks. Nimelt leidis Tallinna Vesi, et hoone ehitamisel on eiratud ehitusprojekti nõudeid, ja keeldus juba püsti pandud maja vee ja kanalisatsiooniga ühendamast. Nüüdseks on kulukad probleemid hoonega lahenemas, kuid arendaja enam koduostjatega ei suhtle.
„Kogu suhtumine arendaja poolt on ebanormaalne,“ ütles üks koduostja, kes lootis, et saab korteri kätte juba 2022. aastal, mil oli maja valmimise tähtaeg. „Arendaja lihtsalt ei vasta. Minu ühe nõudliku kirja peale ütles vaid, et võite ju korterist loobuda,“ rääkis klient. „See kõik on väga häiriv, ebameeldiv ja ärevaks tegev,“ lisas ta.
Venemaaga seotud ettevõte teenis Eesti ajaloo ühe suurima kahjumi
Kivisöega kauplev Eesti ettevõte Premcoal Baltic lõpetas eelmise aasta ligi 90 miljoni euro suuruse kahjumiga, osaledes Vene söe tarnetes ka pärast sanktsioonide kehtestamist.
Parimatel aegadel ulatus selle ettevõte kasum aga ligi 30 miljonini ning käive seejuures 400 miljoni euroni. Oma majandusaasta aruandes ei selgita ettevõte tohutut kahjumit kuidagi, märkides vaid, et kavatseb oma tegevust jätkata. Tänavu vähenes ettevõte käive veelgi, moodustades vaid mõned kümned tuhanded kvartalis.
Maksuvõlglaste TOP. Pagarikoda lubab: me ei viska lusikat nurka
Kui aastaga on ettevõtete maksuvõlg suurenenud pea poole miljoni euro jagu, siis võlgnike arv vastukaaluks on hoopiski kukkunud lausa 3500 võrra. Maksuvõlaga ja visad ettevõtted võitlevad raskustega aga lõpuni ‒ olgu see tulemus kurb või mitte.
Nii rääkis näiteks mitu kvartalit järjest raskustes olnud Mia Pagari üks omanikest Kaupo Kotkas, et pagari peamistel klientidel – teistel ettevõtetel – läheb kehvasti, mistõttu läheb ka pagaritoodete tootjal kehvasti. Lisaks on ettevõttel Nõmmel ka kohvik, kus külastajaid käib vähem, sest inimesed ei kuluta enam väljas söömisele liialt raha, tõdes Kotkas.
“Ikka püüame elus püsida, ei ole plaan veel lusikad nurka visata,” sõnas ta.
Osa Pärnu maantee ärisid hääbub. teised õitsevad. “Siin ei ole midagi ilustada!”
“Me asume nagu getos. Siin ei ole midagi ilustada.” Nõnda ütleb ettevõtja, kelle äri asub Tallinnas Pärnu maanteel. See sama tänav pealinnas on olnud aastaid justkui vaeslapse kingades, kus ärid vahetuvad tihti, ning põhjus sellele kõigele on tegelikult üsna lihtne, aga samas ka keeruline.
Vabaduse väljakust mitte eriti kaugel paistab ilusalong ja -toodete pood Babor. Selle omanik Evelin Ainomäe ei salga, et kui neil oleks võimalik, oleksid nad oma äri sellelt tänavalt ära kolinud.
“Võiks olla nii, et uks käib. Me ei ole ju muuseum,” lausus Ainomäe ja lisas, et tolle päeva pärastlõunani ei olnud tänavalt sisse tulnud ühtegi klienti.
Pool miljonit stardiks saanud metalliäri kukub raginaga pankrotti
Riigilt koroonapandeemia ajal poolemiljonilise rahasüsti saanud noor metallitööde ettevõte Nordsteel alustas suure julgusega, kuid kukkus käpuli juba aasta hiljem.
Seejärel liikus ettevõte uue omaniku, Nordsteeli senise tootejuhi Kuido Kasaku kätte, kes imestab siiani, kuidas tema eellased osa Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) toetustest ühe aastaga ära kulutasid.
Ka ujusid välja võlad, millest ta midagi ei teadnud. Ja kuigi Kasak upitas ettevõtte taas kasumisse, tüürib korraks uuesti ellu ärganud firma taas pankrotti ja seekord lõplikult.
Nordsteeli endist omanikku Jaak Martinsoni häirib küsimus selle kohta, kuidas õnnestus tuliuuel ettevõttel neli aastat tagasi riigilt välja kaubelda üle poole miljoni euro.
“Idud ju ei laena – nemad kaasavad sadu miljoneid esimesest päevast alates. Siis ei teki probleemi, et nad on alustavad. Pole probleemi – kühveldavad sadu miljoneid sisse ja keegi ei küsi, kui nad poole aasta pärast hävivad,” kostis ta.
Ettevõtte teekonnast pankrotti ning seda saatvatest kahtlustest saate lugeda siit.
Kuula ka nädala sündmusi kokkuvõtvat saadet “Äripäev eetris”:
Pensionieelikuga samas seisus paksud, noored ja teisedki
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.