Põhjakorealased sõdivad Ukraina vastu, Vene naftatankerid purunesid Mustas meres ja Iisrael ampsas tüki Süüriast.
- Iisraeli väed on liikunud edasi puhvertsoonist Iisraeli ja Süüria vahel. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Jõulude eel on maailm kõike muud kui ettearvatav. Lohutust annab küll see, et parajasti kohtuvad Eestis nn JEFi riigid – põhjaeurooplased, madalmaalased, britid –, kes moodustavad praeguseks Euroopas kõige võitlusvõimelisema armee. Ent kõik, mis toimub piiride taga, kuulutab otsesõnu uut geopoliitilist ajastut.
Sel korral on pikemalt juttu Iisraelist, mis on viimase nädalaga okupeerinud veelgi suurema osa Süüriast. Samal ajal on Euroopa hääbuvad juhtriigid Saksamaa ja Prantsusmaa sedavõrd sügavas sisepoliitilises puntras, et muu maailma jaoks neil ülemäära tähelepanu ei jagu.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
www.aripaev.ee/uudiskirjad Põhjakorealased Vene hakklihamasinas. Ukraina ja USA teatel on saanud rindel surma esimesed Põhja-Korea sõdurid. Kurski oblastis, millest osa Ukraina endiselt okupeerib, hukkus ukrainlaste sõnul vähemalt 30 meest. Teadaolevalt on olnud põhjakorealased sõjatandril nädala ja seda üksnes Venemaa rahvusvaheliselt tunnustatud piiride sees. USA väitel on neid Venemaal aga ühtekokku 80 000.
Vene naftatanker läks Mustas meres põhja. Nädalavahetusel jäi kaks jõe- või rannikuvete jaoks ehitatud naftatankerit Kertši väinas tormi kätte. Üks tanker läks pooleks ja vajus põhja ning koos sellega voolas merre üle 30 000 barreli naftat. Teine tanker jõudis Vene võimude väitel lõpuks lähedalasuvasse sadamasse, ent sealtki lekkis kütust merre. Mõlemad alused olid üle 50 aasta vanad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Seni Euroopa Liidu kursil liikunud Gruusia on pärast võimuvahetust selle teekonna katkestanud ja soovib luua sooje suhteid Venemaaga, mis annab põhjust muretsemiseks, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Äsja järjekordse Venemaa-vastase sanktsioonipaketi kinnitanud Euroopa Liit pole veel valmis Kremlilt ära võtma kõige kallima hinnaga vara.
2025 võib tuua poliitilise kokkuleppe
Lääne retoorikas ja kuluaarides valitseb arusaam, et see sõda tuleks kiiremas korras kuidagi lõpetada, aga küsimus on mõistagi rahu hinnas, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõja majandusblogi 41. sissekandes.
Kui Heiki Riesenkampf New Yorki jõudis, sai ta aru, et mitte keegi ei oota teda sinna. Just sellest oligi ta unistanud.
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.