Kodune jäätisetegu jõukohane igaühele

Kui hobiks on jäätise valmistamine, siis ei anna hing enne rahu, kui katsetus jäätisemasinas valmimas.

Kui veel kümmekond aastat tagasi tundus jäätis maiusena, mida poest osta ja mille kodus tehtud versioonid olid pigem kivikõvad piimakamakad, siis nüüd saab poest jäätisemasina, millega suus sulava maiuse tegemine on jõukohane igaüehele. Retsepte on internet täis ja kui pärast nende uurimist ikka puudu jääb, seab piire vaid fantaasia.Kodus tehtu on parem!

Kui koduse jäätise valmistajatelt ja nende vaimustunud klientidelt küsida, mille poolest erineb kodune jäätis poes müüdavast, on vastuseid ainult üks: kodune on parem! Võib-olla on poejäätiste retseptist puudu salajane komponent hoole ja armastuse näol, võib-olla on kodujäätiste meisterdajatel rohkem julgust katsetada või mängib rolli võimalus kasutada ehedaid ja maalähedasi toiduaineid piima- ja munapulbri asemel.

Kui jäätisetegu hästi välja tuleb, pole valmistajad kitsid oma kätetööd ka teistega jagama. Suveüritustelt ja internetist leiab nii mõnegi meistri, kelle tööd ka osta saab. “Ise jäätise tegemise juures meeldibki mulle see, et saad teha just sellise jäätise, mis sulle maitseb,” märkis jäätise Hää Kraam eestvedaja Sille Kraam. “Samuti on kodus tehtud jäätised vabad kõigist lisa­ainetest,” rõhutas ta. Sille jäätisetegemine sai alguse emale kingitud odavast jäätisemasinast, millega kulus õige mitu katsetust enne, kui jäätis välja tulema hakkas. “Minu esimeseks katsetuseks oli kivikõva maasikajäätis,” meenutab ta. Visa naine pusis siiski edasi, mõeldes, et kui naabrinaisel sama masinaga ideaalne jäätis välja tuleb, siis peab ju temal ka õnnestuma. “Lõpuks tuligi jäätis välja!” Edust kannustatuna hakkas ta rohkem katsetama ja aastaga oli tunnetus käes, mis töötab ja mis mitte.

Pop-up-jäätisekohviku Jäätis ühe algataja Kristiina Hanseni puhul sai jäätise tegemine alguse kingitud masinast. “Kuna olen suur köögi- ja söögiarmastaja, kingiti mulle sünnipäevaks jäätisemasin,” tõdes ta. Varem jäätis Hansenile suurt elamust ei pakkunud, kuid kodune värske ja täpselt oma maitse järgi jäätis on hoopis midagi muud kui poes aasta aega külmikus seisnud pakid. Kuna Hansen teeb koostööd sõbranna Sigrid Viirega, tekib neil maitsete teemal nii mõnigi kord konflikte. Hansen ise eelistab puhtaid ja õrnu maitseid, Viire ideaaliks on põhimaitse mingi lisandiga. “Mulle jääb silma ka tekstiline kooskõla, näiteks jäätis karamel­liste Kreeka pähklitega kõlab väga isuäratavalt,” märkis Viir ja lisas, et krõbisev koos jäätisega maitseb ka väga hästi.

Müük köögiaknast

Kuidas aga kodusest jäätisevalmistamisest ja oma pere varustamisest müügiidee sündis? End naljatamisi “Kalamaja hipsterite väikeäriks” nimetav pop-up-kohvik sai aga alguse köögiaknast sõbranna Sigridile visatud värskest kardemonirullist. Vallatust juhtumist tekkis idee Kalamaja päevadele jäätist müügiks teha ja seda korviga aknast alla lasta. Pärast esimest katset nõudlus suurenes ja tuligi jäätist suuremas koguses valmistama hakata.

Hää Kraami lugu on mõnevõrra traditsioonilisem – pärast pikaajalist jäätiste maitsemist küsis Sille ja Sulev Kraami naaber, kas nad jäätist teistelegi müüa ei tahaks. “Ikka on tore oma kirge teistega jagada ja näha inimeste emotsiooni hea puhta jäätise söömisest,” selgitas Sille Kraam, miks talle jäätisega tegelemine huvi pakub.

Kombineeritakse ootamatuid kooslusi

Ideede puudust jäätise valmistamisel karta ei ole ja jäätise baasretseptile võib lisada mida iganes. “Ideed tulevad enda isudest ja huvitavatest maitseelamustest,” märkis Sille Kraam. Valiku mitmekesistamiseks proovivad kodused jäätisemeistrid luua maitseid, mida mujalt saada ei ole, ja kombineerida ootamatuid kooslusi. Osa jäätiseideid tuleb aga klientidelt, kes soovivad mingit kindlat maitset taaselustada. “See osa on ülimalt põnev ja äge!” on Kristiina Hansen koostööst klientidega vaimustatud. Paljudel on lapsepõlvemaitsed, millest nad on puudust tundnud ja mida tänapäeva kaubandusvõrgust leida ei õnnestu.

Pärast esialgsete ideede laualekäimist arutatakse asja omavahel ja pannakse paika plaan, millised maitsekombinatsioonid võiks huvitavad olla ja mida millega võiks proovida kokku panna. “Kui mõnest variandist ärevusse satume, siis hakkame aga otsast tegema!” on ­Sille Kraami kirjelduses jäätise valmistamine nii lihtne, et kindlat retsepti vaja ei lähegi.

Kokku saavad ka maitsed, mida poes kohe kindlasti ei kohta. Maitseelamusele lisaks on kodused jäätised ka värvikad ning pop-up-jäätisekohvik pakub suveüritustel oma toodangut ise küpsetatud vahvlites. Kompromissiotsingutest on sündinud ka versioonid, kus lisanditeks olevad seemned ja moos on jäätisel eraldi topsiga kaasas. Siis on juba kliendi otsustada, kas ta segab need kokku või naudib puhast maitset.

Enamik partiidest on õnnestunud kohe esimese korraga, mõnikord peab aga mitu korda timmima, enne kui maitse ­õigeks saab. “Tootearendus on jäätise tegemise juures kõige põnevam,” märkis Hansen.

Vahel juhtub siiski, et lõpp­tulemus ei tule päris ideaalne. “Üks partii läks kunagi metsa küll,” meenutas Sille Kraam. “Juba ilma külmutamata jäätisepõhjast oli tunda, et see pole päris õige maitsega, ja kui sinna veel jahutamise käigus vett sisse läks, pidimegi kõik ära viskama.” Tavaliselt läheb aga siiski õnneks ja maius pääseb rõõmustama neid, kes ise pole veel julgenud kodust jäätisetegu ette võtta.