Euroopa Komisjon algatas avaliku diskussiooni audiitorfirmade kohta, mis on järg sõltumatule uurimusele, mis puudutas auditiga tegelevate ettevõtete omandiõiguse reegleid ja nendega kaasnevaid tagajärgi auditi turu konsentreerumisele.
Selle diskussiooni eesmärgiks on leida erinevaid võimalusi, mis aitaksid kaasa uute tegijate tekkele rahvusvahelisele auditi turule. Komisjoni liikme Charlie McCreevy sõnul on piisava rahvusvahelise auditi turu kindlustamiseks vaja rohkem teenuse pakkujaid, kes suudaksid teenindada rahvusvahelisi ettevõtteid. See kehtib eriti praegusel finantsvaldkonna tormiliste muutuste ajal, mis võib tekitada veelgi suurema lõhe Big 4 ja keskmise suurusega audiitorfirmade vahel.
Tema sõnul peaksid kõik mõtlema, kuidas tuua auditi valdkonda uusi tegijaid ja uut kapitali.
On kõlanud ka soovitused, et tuleks loobuda omandiõiguse piirangutest, mis kehtivad auditiga tegelevatele ettevõtetele ning lubada ka teistel, mitte ainult auditi partneritel, investeerida vastavatesse ettevõtetesse. Auditiga tegelevad ettevõtted aga pelgavad, et sellistest piirangutest loobumine võib langetada auditite kvaliteeti ning kujutada riski audiitori sõltumatusele. Kindlasti tuleks enne otsuse langetamist hoolikalt kaaluda erinevaid võimalusi ja argumente, on Charlie McCreevy seisukoht.
Oktoobris 2007 avaldas komisjon uurimuse, mille teostas Oxera. Selle uuringu põhjal kutsub Euroopa Komisjon huvitatud osapooli üles andma oma nägemuse kahele erinevale võimalusele rahvusvahelise auditi turu avamiseks:
· auditiga tegelevate ettevõtete kapitaliseerimise dereguleerimine, mis toimiks kui katalüsaator avamaks auditi turgu ja;
· laiem fookus erinevate nn katalüsaatorite valikuks.
Oxera uurimus viitas lisaks kapitali kättesaadavusele ka teistele tõketele, mis mängivad olulist rolli mõjutades turule sisenemist ning mille üle tuleks diskuteerida: näiteks valdkonna reputatsioon, kvaliteet ja tööjõu professionaalsus, vähene rotatsioon, erinevused ettevõtete rahvusvahelises haardes ning sõltumatuse reeglites.
Suurte audiitorfirmade (Big 4) domineerimine ning keskmise suurusega audiitorfirmade vähesus on asjakohane ka Eesti kontekstis. Hiljuti avaldatud Äripäeva Audiitorfirmade TOP’i kohaselt, mis võttis arvesse 30 suurima käibega ettevõtet, on Big4 käive kokku 73% ning aasta varem oli see 66%.
Ka Eesti on hetkel üks neist riikidest, kus audiitorfirmast 75% peab kuuluma Eesti vannutatud audiitorile. Hetkel on vastuvõtmise faasis uus Audiitortegevuse seadus, mis lähtub EL 8. direktiivi juhistest ning mis seab suhteliselt kõrged nõuded audiitorfirmade miinimumkapitalile (varem sellist nõuet polnud) ning kutsekindlustusele. Võttes arvesse, et Eesti audiitorfirma on pigem väikefirma, siis on reaalne võimalus, et suuremate firmade konsentratsioon kasvab veelgi. Pehmema lahendusena on eelnõus märge omandiõiguse kohta võrreldes seni kehtivaga, et enamus audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitoritele või audiitorühingutele.
Refereeritud:
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.