Piirideta e-Eesti sündigu!

Taavi Kotka käis välja idee Eesti majandusruumi laiendamiseks e-residentsuse kaudu. Veendunud IKT- kasutajana usun juba tosin aastat, et see samm osutub vaid eelduseks ja vaheetapiks palju suurema sihi poole liikumisel. Nimetame seda piirideta e-Eestiks.

Piirideta e-Eesti pole Gibraltar 2.0 maksuoptimeerijatele ega unistus müüa riikidele Eestis arendatud valitsemistarkvara. See on stsenaarium eesmärgiga muuta Eesti globaalselt edukaks riigiks, mille ainulaadsuseks on tänapäevane ning üle kogu maailma ulatuv riigiteenus. Maksuvabad piirkonnad on firmadele, e-Eesti on inimestele. Oma haldustarkvara arendavad riigid ise, e-Eesti aga konkureerib riikidega nende parimate inimeste pärast.

Juba ammu ei nõua riigid oma kodanikelt: mida saad sina teha riigi heaks? Kodanikud hindavad ise, missugune riik neile enim suudab pakkuda ja hääletavad jalgadega. Või ID-kaardiga.

Miks pole Eesti täna jätkusuutlik ja jõukas? Väike ja vähenev rahvastik. Ekspordikõlblike loodusvarade, toodete ja teenuste nappus. Probleemne asukoht kaugel ääremaal, energianõudlikus kliimas ning vastandlike huvidega naabrite vahel. Vähe tulusid, suured kulud, karmid ohud. Piirideta e-Eesti annab võimaluse maandada kõik need riskid, muuta Eesti riik hävimatuks, vallutamatuks ja kestvaks; kõikjal paiknevaks nagu internet. Ning rikkaks.

Teeme riigina sedasama, mida paljud kaaskodanikud on juba teinud, läheme maailma ja müüme oma oskusi! Piirideta riigi kodanikkond kasvab, massilisim ekspordiartikkel on kvaliteetne riigiteenus, lisatulu annab soodsa maksumääraga virtuaalne ärikeskkond e-residentide ettevõtetele. Üle jääva rahaga saame kaitsta oma keelt, kultuuri ja loodust ning maksta sünnijärgsetele kodanikele eestlasepalka ja -pensioni.

Õhuke ja läbipaistev liberaalne riik on enamuse eluvajalike funktsioonide tagamise delegeerinud tagasi kodanikule. Ise otsid eluaseme, õppelaenuga omandad eriala, ise tasud ravikindlustuse, ise kogud pensioni. Turvafirma valvab, vabatahtlikud kustutavad ja päästavad. Järjest enam liiguvad eraõiguslikele alustele ka taristu arendus ning korrakaitse. Ainsaksriigi teenuseks, mida kodanik ise ei suuda endale tagada, ongi isikutunnistus, millega end globaalselt valideerida ning planeedil probleemivabalt liikuda.

Teadmispõhine, väikese toorme- ja energiakuluga, integreeritud teenustega - sellest saab hea masstoote, müügi- ja klienditoe võrk on saatkondade näol olemas. Baaspakett oleks isikut tõendav ID-kaart koos digiallkirjaga, ühekordse liitumistasuga, tähtajaline, aastamaksuta. Kui liitujaid on juba arvestatav hulk, võiks seda isikutuvastuse viisi hakata tunnustama ka näiteks Amazon, Google, Facebook.  Iga-aastase tasuga Premium-ID pakett sisaldaks ka reisidokumenti. Ning PRO-paketti kuuluks veel elamisluba, registrivara omamise- ja valimisõigus, seda juba suurema aastamaksu eest. Kuidas tagada, et e-kodakondsus ei muutuks vaesemate riikide mugavus- ja lodevuspagulaste tagaukseks Euroopa Liitu, vajab lahendamist. Kuid see on tehtav.

Piirideta e-Eesti maandab ka suurima riski, mida tihti otse välja ei öelda – ohu, et mõne naabruses toimuva geopoliitilise nihelemise tõttu osutub Eesti territoorium lühemaks või pikemaks ajaks taas mõne teise riigi või separatistide meelevalla all olevaks. Piirideta e-Eesti puhul poleks kataklüsmi korral eksiilvalitsust enam vaja, sama riik töötaks lihtsalt virtuaalruumis edasi, servereid saab ju ükskõik millises pilves hoida. Kõige toredam, et säiliks ka majandus ja maksutulud, mida traditsioonilisel riigil on sõja või okupatsiooni oludes keeruline tagada.

Riik ei ole enam triibuliste postidega piiratud plats, see on äri- ja õigussuhete võrgustik, juba praegu suuresti virtuaalne. Arsti juures ja lasteaias ei häbene me teenusest rääkida, merkantiilne kõnepruuk levib ka parteipoliitikas ja riigivalitsemisel. Miks siis mitte ka oma riigiteenust uhkusega üle maailma pakkuda? Eesti kultuuri ja keelt saab põhiseadusega uute n-ö ärikodanike eest kaitsta.

Tehniliselt on meil kõik piirideta e-Eesti eduks vajalik olemas ning kerge vaevaga skaleeritav. FB virtuaalmaailm haldab 1,3 miljardit kasutajat, meie start-up'il on hetkel 1,3 miljonit, kasvuruumi on. Sellistes projektides sisaldub alati perspektiiv, mida me praegu ei näe. Kuid tarbijaskonna kasvades tekivad uued teenused ja võimalused. Piirideta e-Eestiga ei pürgi me enam eurooplasteks, vaid Eesti astub otse maailma suurte hulka. Teeme ära!

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.