Enamasti sirgub parim järelkasv ettevõte võtmeametikohtadele just ettevõtte enda seest, sest uue töötaja sisseelamine on aeganõudev ning pikaajalise edu tagab ettevõtte töö ja valdkonna hea tundmine. Et see ei toimuks aga juhuslikult, on hea, kui ettevõttes tegeletakse teadlikult ja süsteemselt järelkasvu planeerimise ja arendamisega, millest koolitus on vaid üks väike osa. Lühi- ja pikaajaline järelkasvu arendamine annab ettevõttele kindluse tema tuumkompetentside jätkusuutlikkuse osas. Lühiajalise efekti annab ettevõttele kas või juba ajutiselt äraolevate töötajate asjatundliku asendamise võimalus.
Sageli saab aga järelkasvu kasvatamisel komistuskohaks asjaolu, et ettevõtted ei tunne oma töötajate võimekust. Ning töötajad omakorda ei oska näha oma karjäärivõimalusi tööandja juures. Töötaja, kes on motiveeritud täna ning kellele on teada tema perspektiiv ettevõttes, tööjõuturul aktiivselt ringi ei vaata. Siingi kohtuvad töötaja karjääri planeerides nii tööandja kui töötaja huvid.
Võti peitub paljuski inimeses endas
Inimese jaoks sõltub tööalase karjääri edu eriala ja ameti valikust ning oma võimekuse, teadmiste ja kogemuste mängupanemisest rahuldustpakkuva tööelu loomisel. Võti peitub paljuski endas ja oma elu juhtimises ning valmiduses seda vajadusel ümber kujundada. Tööandjatelgi on lihtsam leida karjäärivõimalusi töötajatele, kes teavad, mida nad ootavad ja kuhu soovivad jõuda.
Teadlikuks suunamiseks ongi karjääriplaneerimine, seda nii organisatsiooni kui inimese enda tasandil. Kõige tähtsam karjäär on inimese elu, mille all mõistetakse viit erinevat valdkonda: töö ja õppimine; suhted ja pere; tervis; vaimsus ja areng ning jõudeaeg ja hobid. Oleme harjunud mõttega, et tulemusi saavutavad ettevõtted, kellel on pikaajaline eesmärk, strateegia selle elluviimiseks, vastavad ressursid ja nende tark kasutamine. Seda võib teatud määral võrrelda ka inimese eluga. Et olla õnnelik oma tööelus ja karjääris, ei tohiks unustada, mida ja miks me teeme, kas meil on olemas vajalikud teadmised ja oskused, kuidas hoiame oma tervist ning kas meil jagub aega oma lähedaste ja hobide jaoks.
Karjääriplaneerimises ei ole midagi müstilist. Sellega saab hakkama iga inimene. Tähtis oleks alustada väikesest eneseanalüüsist: millised on minu võimed ja isikuomadused, millised on olulised väärtused, millest lähtuvalt enda elus otsuseid teen. Millised on minu huvid, oskused ja praegused kompetentsid, mida ootan oma elult ning kuidas ma ühe või teise soovitud asjani oma elus jõuan.
Tagasiside tähtsus
Tööandja poolt vaadates et vaadates on hea võimalus töötajate karjääriplaneerimisega alguse tegemiseks regulaarne arenguvestluste protsess. Arenguvestluse eesmärk peaks olema suunatud eeskätt töötaja arengueesmärkide ja pikaajaliste karjääriplaanide seadmiseks ning nende saavutamiseks vajaliku kavandamiseks.