Andmete paremaks jagamiseks ja tehisaru tõhusamaks kasutuselevõtuks võiks olla abi andmete turuplatsist, kus andmeid saab osta ja müüa nagu maasikaid, kirjutab andmetehnika lektor Kristo Raun arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Kristo Raun.
- Foto: Liis Treimann
Ühed meeldejäävamad päevad lapsena olid need, kui vanaema käis turul. Kui ta turult tagasi tuli, huvitasid mind peamiselt kaks läbipaistvat kilekotti. Ühes olid Komeedi kommid, teises kilud. Tõenäoliselt ostis vanaema muidugi turult igasugust kaupa, aga see mind tol ajal ei huvitanud.
Nagu mind ka ei huvitanud, kuidas need kaubad üldse turule jõudsid. Kummaline oleks kujutada ette maailma, kus asju ei müüda, osteta ega vahetata. Kus turgu ei eksisteeri. Igaüks teeb, toodab ja kasutab vaid ise. Põhimõtteliselt on see sama olukord, kus oleme praegu Eesti riigi ja ettevõtete andmetega.
Andmed turuplatsile
Nii riigil, ettevõtetel kui eraisikutel on andmete jagamisega muresid. Viimasel ajal on mured erinevate nurkade alt ja erinevate inimeste poolt esile toodud. Ühest küljest pole riigil piisavat ligipääsu erasektori andmetele (vaata
siit ja
siit). Teisest küljest pole riigil piisavalt ligipääsu eraisiku andmetele (vaata
siit). Kolmandaks, pole aga riigil piisavalt ligipääsu kohati ka iseenda andmetele (vaata
siit) See on halduskoormus mitte ainult riigile, vaid ka ettevõtetele ja seeläbi kõigile kodanikele.
Erasektoris on andmete jagamine ning laiem andmetele ligipääs samuti vaeslapse rollis. Andmepõhine otsustamine ning tormiliselt arenev tehisaru vajavad endale toiduks just andmeid. Lisaks ettevõtte enda süsteemides tekkivatele andmetele, on ettevõtetel andmeid juurde võimalik saada aga laias laastus vaid kaht teed pidi.
Esiteks, avaliku sektori andmeid saab avaandmetest, seda täiesti tasuta. Avaandmed on aga üldjuhul agregeeritud kujul ning nõuavad suuremat andmete eeltöötlust, et neist väärtust saada. Teatud üldisi trende on avaandmete põhjal siiski võimalik lugeda. Tuues paralleeli päris maailm, siis on tegemist justkui sügisel aia taha jäetud õunakastiga. Kes tahab, saab sealt mõned õunad võtta, aga suurt lisandväärtust on raske saada.
Teiseks, ettevõtetel on võimalik sõlmida andmepartnerlusi. Ühel ettevõttel on andmed, mida teine ettevõte soovib osta ja kasutada. Sel juhul peab aga üks ettevõte väga hästi teadma, et eksisteerib teine ettevõte millel on olemas talle huvipakkuvad andmed. Päriselu võrdluses on see rohkem nagu telefonimüük. Nii ostjal kui müüjal on puudulik ülevaade nõudlusest ja pakkumisest.
Võimalik lahendus oleks riiklik andmete turuplats. Platvorm, kus on võimalik andmeid nii müüa kui osta.
Andmete müük on küllaltki selge väärtuspakkumisega. Ettevõtetel oleks võimalik luua uudseid rahavooge. Andmed ja andmetiimid saaksid muutuda kulukeskusest tulukeskuseks.
Suurim väärtus ostja poolel oleks see, et organisatsioonid saaksid ligipääsu laiapõhjalisematele andmetele. See võimaldaks paremaid andmepõhiseid otsuseid, uudseid masinõppe, tehisaru ja andmeanalüütika lahendusi ning miks mitte ka uudseid ärimudeleid. Kasu Eesti majandusele võiks olla väga suur, rääkimata veel teadus- ja arendustegevuse potentsiaalist.
Innovatsioon turuplatsil
Hetkel kuum
Ka teised tootjad on mures
“Ei ole kõige paremad ajad. Nii elu on.”
Kui ettevõtted ja riigiasutused on platvormi kasutusele võtnud, saab järgmiste sammudena mõelda võimalikule eraisikute andmehalduse lahendusele. Näiteks, et kodanikud saavad valida, millise riigiasutuse või ettevõttega nende andmed (ja millised nende andmetest) jagatakse.
Andmete turuplatsi idee ei ole tegelikult uus. Neid on eksisteerinud sarnasel kujul juba üle kümnekonna aasta. Andmete müümine, vahetamine ja taaskasutamine on eesmärgina välja toodud ka Eesti 2024-2030 andmete ja tehisintellekti valges raamatus. Uudne ja väärtuslik oleks, kui suudaksime turuplatsi panna tööle üleriigiliselt, selliselt, et kasu oleks kõigil Eesti ettevõtetel, avalikul sektoril, teadusasutustel ja kodanikele.
Samamoodi nagu turult ostetud Eesti maasikad võivad olla kasvanud Poolas, on väljakutseid ka andmete turuplatsil. Kuidas tagada andmete usaldusväärsus? Kuidas peaks toimuma andmete monetiseerimine? Kui kõik vastused oleks ette teada, poleks tegu huvitava probleemiga. Andmete turuplatsi loomine pakuks võimalust tegeleda innovatiivse lahendusega, millel on potentsiaali märkimisväärseks panuseks Eesti majandusele.
Üks mõtteharjutus. Mõtle enda või oma organisatsiooni peale. Milliseid andmeid te talletate? Kas on mingid andmed, mida saaks teatud kujul jagada nii, et nendest oleks mõnele teisele ettevõttele kasu? Kas oleksite juba praegu valmis andmeid müüma või ostma?
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!