Pöörame e-residendid füüsilisteks

E-residentsus on vaid võti, mille juurde peame pakkuma maja. Selle majandusministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka tõdemuse sõnastab tänases Äripäevas aktuaalseks küsimuseks Ivar Veskioja: miks peaks keegi tahtma Eestis äri teha? Ja vastab ise: atraktiivne kohalik turg ja investorite rohkus pole kindlasti realistlikud vastused.

Äripäeval on hea meel, et huvi Eesti e-residentsuse vastu on suur. Veelgi enam rõõmustaks toimetust aga see, kui arvestatav hulk tulevasi e-residente valiks Eesti ka füüsiliseks elukohaks – sest vähemasti ühe korra peavad nad praeguse korra kohaselt füüsiliselt Eestis ära käima –  ning seoks oma ettevõtlusplaanid Eestiga otseselt, st ei piirduks ainult meie e-teenuste kasutamisega. Siis oleksime võitnud topelt. On suurepärane, kui Eestisse jääja loob siin töökohti. Paigutab siia kapitali. Aga hea on ka see, kui ta on hea töötegija, oma ala spetsialist – paljudes sektorites on töökätest on karjuv puudus.

Kahanev elanikkond on Eesti ees seisev kõige tõsisem probleem, milleks kahjuks ei ole saanud kevadiste valimiste peateemat. Kuna elanikkonna kahanemisel ei ole ühte ja kindlat põhjust, vaid mitu, siis ei ole probleemil ei ole ühte lihtsat lahendust, mis annaks kiireid tulemusi. Seetõttu ei soovi erakonnad seda teemat üldse torkida: nelja aastaga, mille perspektiivis parteid mõtlevad, on käegakatsutavaid tulemusi saavutada keeruline, samahästi kui võimatu. Pikemaajalisi visioone ei kipu parteidelt tulema.

Selles mõttes on e-residentsus suurepärane algatus. See vaatab kaugele ette ja tabab põhilist.  „Kui Eesti riik tahab saada rikkamaks, siis meil on vaja rohkem kliente, inimesi ja ettevõtteid,“ ütleb e-residentsuse peaarhitekt Taavi Kotka Postimehes. See on täpselt sõnastatud.

Need, kes loodavad e-residentsuse projektist Eesti uut suurt edulugu, ei ole kindlasti tuulepeadest optimistid, vaid pigem optimistlikud realistid. E-residentsus sünnib Eesti toeka e-kogemuse pinnale, mille poolest oleme maailmas tuntud ja heas kirjas. Ometi seostub e-residentsusega ka hulgaliselt probleeme, mis annavad hea põhjuse n-ö kodu korda teha, nagu kirjutab tänase Äripäeva arvamusküljel Ivar Veskioja Peale riigilõivude, maksete ja muude tehniliste probleemide kõrval nimetab ta ka suurte eesmärkide puudumist: „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 sõnastatud eesmärk jõuda edetabelis 15. kohale aastaks 2020 ei ole kuigi  ambitsioonikas.“ Kümne aastaga kümme miljonit e-residenti seevastu on eesmärk, mida ambitsiooni puudumises kindlasti süüdistada ei saa. Ambitsioonikas sihiseade eeldab ettevõtluskeskkonna paranemist Eesti atraktiivsemaks muutumise nimel, ja seda Äripäeva kindlasti toetab.

Digi-ID ja mobiil-ID muutmine Euroopa või ka maailma standardiks on küll Eesti suur võimalus, ent Eesti vajab peale tuntuse maailmas ka töökohti ja töötegijaid kohapeal, et oleksid olemas inimesed, kelle jaoks seda riiki pidada. Et rahvuslik rikkus suureneks. Et atraktiivne kohalik turg ja investorite rohkus oleksid kord ka tõsiseltvõetavad argumendid, miks Eestis ettevõtjana tegutseda.