Maksuteemaline diskussioon on küll valimiste eel kenasti käima läinud, aga selle teravik tundub parteide käes üha enam n-ö vasakule ära nihkuvat, kirjutab arvamustoimetaja Peep Talimaa.
- Peep Talimaa. Foto: Andras Kralla
Erakondadele heidetakse maksumuudatustest rääkides tihti ette, et see protsent siia-sinna ei tähenda mitte midagi. Vaja on radikaalsemat lähenemist. Viimasega võib aga inimesed mõistagi ära ehmatada. Valimiste eel pole aga olulisemat ülesannet, kui valijate hoidmine ja/või juurdesaamine.
Selline hoiak väljendub ka maksumuudatuste nihkunud vaatenurgas. Valimistest veel kaugele jääval ajal on – nii palju kui seda maksudiskussiooni siis toimub – märksa enam tunda eesmärgina majanduse üldist kasvu ja edendamist. Või siis teisalt lihtsalt eelarve lappimist. Nüüd aga peavad kõik protsendid saama väljenduse konkreetses rahanumbris valija rahakotis, kuis muidu.
Ehk siis kaheprotsendine sotsiaalmaksu langetamine andis enne võimaluse eeskätt ettevõtjale kokkuhoitavat summat näiteks investeeringuteks kasutada. Nüüd aga on erakondlikesse selgitustesse lisandunud „juhis“, et usutavasti maksab ettevõtja selle hoopis töötajale palgalisaks. Ettevõtja võimalusest on saanud valimisprismas töötaja eeldatav otsene võit.
Laias laastus polegi ju vahet, peaasi, et elu edeneks. Kuid lähivaates vaid rahakoti täitmisest lähtudes kipub suurem eesmärk ületrumpamise mängus hägustuma.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”