ÄP valimispäevik: Meil mõni paremerakond ka on või?

Esiteks, parempoolsed erakonnad on valimislubadustes tõepoolest vasakule kaldunud. Reformierakonna eelmise aasta lõpus tehtud otsus hakata lennukilt raha külvama ehk kehtestada lausaline kolmanda lapse toetus on üks selle ehe näide. Valimiskampaania on aga seni suuresti keskendunud sellele, kuidas väiksemapalgalistele inimestele rohkem raha kätte jätta, mitte sellele, kuidas rikkust suurendada. Kampaaniate ja lubaduste järgi väljastpoolt vaadates võiks tunduda, et Eestis parempoolseid erakondi ei olegi: ettevõtjale omast maailmavaadet ei paista kuskil.

Et paremerakondade vasakpoolitsemine on paremerakondade Achilleuse kand, seda tõendavad paremerakondade reaktsioonid suhtekorraldaja Janek Mäggi hiljutisele ennustusele, et Eestis tuleb sotsiaaldemokraatlik pööre. Nii Kristen Michal Reformierakonnast kui ka Urmas Reinsalu IRList tõttasid Mäggi öeldut ümber lükkama ja endale sobivaks tõlgendama, märkamata, et kampaanias domineeribki sotsiaaldemokraatlik hoiak. Ei mingit kirge mitte ühegi erakonna poolt tegeleda majandusteemade ja ettevõtlusega. 

Täpne on ka Mikseri teine tähelepanek, et taas kord etendavad Reformierakond ja Keskerakond suurt vastasseisu. Tüüpiline näide on see, kuidas Rõivas loodab, et Keskerakond valimisi ei võida, aga kardab, et see võib juhtuda. Savisaarega hirmutamine on iseenesest klassikaline plaat ja seda käiatakse ilmselt seni, kuni Savisaar Keskerakonna eesotsas on. Tegelikkuses on teineteiselt niimoodi hääli ära ei võeta, „sood“ võib-olla kallutatakse. 

PS. Reformierakonna üldkogu käib ja just praegu, 18. 40, survestab Rõivas sotsiaaldemokraate distantseeruma Savisaarest ja Keskerakonnast. Miks peaks Venemaal üldse olema vaja rohelisi mehikesi siia saata, kui neid võib sokutada valitsusse, küsis ta.