Läks verevalamiseks

Rõiva kohe saate alguses õhku visatud "Ilkuge terviseks" oleks päris äge valimisloosung, kampaaniameistrid võiksid järgmiseks korraks tallele panna. Rõivas oli üldiselt hästi valmistunud, aga maksuerisuste kaotamise teemas muutus ebakindlaks. Ilmselt ei uskunud ta, et see teema õhtul uuesti kerkib, päevases raadiodebatis oli ta sellega juba korra komistanud. Rõiva peamine viga seisnes reaktiivses käitumises, sellistes debattides võidavad proaktiivsed.

Edgar Savisaar oli ainus, kes taipas kohe saate alguses nalja heita, see on mõjub otse-eetris alati hästi. Seda enam, et kõik teised olid surmtõsised. Jutt oli tüüpilise opositsiooniliidri oma, essents Reformierakonna poliitikat iseloomustavas lauses "15 aastat võimul ja mitte midagi ei ole ära tehtud". Putini kohta Savisaar ühtegi paha sõna ei pillanud, küll aga lubas toetada Merkelit ja kedagi Hollandit. Suutis küll saate lõpuni püsti seista, aga jutujärg läks lõpuks siiski käest ära.

Sven Mikserile majandusteemad ei istu, aga niipea kui jutt julgeolekuni jõudis, oli ta sõiduvees ja veenev. Ilmselt on käinud kiirrääkimise kursustel. Sotsiaalmeedias naerdi, et kui mingil põhjusel valitsusest peaks kõrvale jääma, võiks hakata ravimireklaame sisse lugema (koos Jüri Ratasega).

Juhan Partsile on aeg opositsioonis üldiselt hästi mõjunud, aga eile ründas ta vastaseid närviliselt ja kohati peksis ka huupi, osa patte nuhtles ta vähemasti kaudselt kogemata iseenda kaela. IRLi paduvasakpoolse maksureformi kaitsmine ei istu talle. Mingi imelik "iksäktli" jooksis kuskilt mänguväljakule nagu äraeksinud loom, tekitades elevust ja naeru. "Tean neid eelarveid ja kõiki asju" oli kah päris koomiline.

Vabaerakonnast oli tark mõte Andres Herkel lavale saata: milleks riskida ekstentriliste filmimeestega, kes võivad jumal teab mis suunas kappama panna, kui salongikõlblik mees on võtta. Karismat pole Herkelil mingit, aga tasakaalukus mõjus Partsi karglemise, Savisaare ärplemise ja Rõiva mornitsemise taustal hoopis hästi.

Mart Helme püsis üsna vaoshoitud, erakonna äärmuslikumad seisukohad jäid õnneks eetris kuulmata.

Ja nüüd mis muud kui kõik valima, kui see töö peaks veel tegemata olema. Homme enam ei saa, ja kes ei vali, see pärast ei vingu.