Jaapan – kaugel ja lähedal

Eestit lahutab Jaapanist ligi 8000 kilomeetrit, lennukiga lendab sinna 10 tundi, meritsi sõites võib kuluda kohalejõudmiseks ligi kaks kuud. Me asume eri maailmajagudes, me räägime eri keelt, kasutame eri raha, meil on erinev kultuur ja ajalugu. Ometi oleme nii mõneski mõttes sarnased –jagame jaapanlastega samu väärtusi, me oleme tagasihoidlikud, kaalutlevad, põhjalikud. Minu senised kokkupuuted Jaapaniga asju ajades on andnud kinnitust, et nendele sarnastustele annaks üles ehitada midagi suurt – pikaajalised ja püsivad ärisidemed.

Viimased nädalad on toonud häid uudiseid piimarindelt. Kümme lennutundi ei ole jaapanlaste jaoks olnud takistuseks tulla Eestisse mitmeid kordi kohale, et siinsed tootmis- ja töötlemisvõimalused isiklikult üle vaadata. Tihe suhtlus on toimunud alates möödunud aasta septembrist. Kui seni on Eesti piimatoodete peamise huvilisena räägitud eelkõige Jaapani suurkorporatsioonist Marubeni Corporation, siis tegelikult on siin maad kuulamas käinud teisigi. Esimesed lepingud on meie E-Piim ja Tere sõlminud aga just Marubeniga ning märtsis võtavad Jaapani poole suuna Eesti lõssipulbri ja juustu esimesed konteinerid. 

Eesmärk on leida Jaapanis püsiv ja stabiilne turg meie jaoks küll traditsioonilise, kuid samal ajal traditsiooniliselt ebastabiilse Vene turu asemel. Eesti piimatöösturid on valmis müüma Aasiasse kogu seni idanaabrile läinud mahu ehk vähemalt 5000 tonni laabijuustu, mis on 25% kogutoodangust, ning 5000 tonni vadaku- ja lõssipulbreid aastas. Lisaks on Jaapan huvitatud meie võist ja demineraliseeritud vadakupulbrist, mida kasutatakse lastetoitude valmistamisel. Erinevate toodete puhul on erinev turule sisenemise strateegia, kuid on üsna kindel, et esialgu väikesed kogused kasvavad aja jooksul märkimisväärselt. See on mõlemapoolne huvi.

Üks suuremaid piimatoodete importijaid

Skeptikud on osutanud asiaatide laktoositalumatusele, kuid tegelikult on Jaapan maailma suuruselt viies piimatoodete importija (2014. aastal 283 000 tonni) ning koguni teine juustu importija (2014. aastal 247 000 tonni). Kui Eestil õnnestub jõuda oma eesmärgiks seatud kogusteni, oleks meie osakaal Jaapani piimatoodete turust 2%. Me ei saa pakkuda väga suurt mahtu, aga me saame pakkuda kõrget kvaliteeti. Ja see on jaapanlaste jaoks isegi olulisem.

Eesti piimatöösturid on teinud Jaapanisse jõudmiseks märkimisväärselt head koostööd. Üksi oleks raske valmistada tõsiseltvõetavaid koguseid, koos on see aga võimalik. Et läbimurre Aasiasse oleks tõeliselt edukas, ootan tihedamat koostööd ja teineteisemõistmist ka meie töösturite ja tootjate vahel. Tootjad on olnud edumeelsed – meil on üldjoontes väga efektiivsed farmid ning see on suur konkurentsieelis.

Siiski, selle asemel, et vedada suur osa toorpiimast Eestist välja, võiks võtta suuna selle väärindamiseks Eestis. Selleks on vaja ühelt poolt kasvatada kohapealset töötlemisvõimekust ning teisalt garanteerida töösturitele piisavalt piima. Küsimus on peamiselt selles, kas me peame silmas lühikest või pikka perspektiivi. Loodan väga, et viimast. Juba esimesed tehingud on andnud kinnitust, et end Jaapani turuga sidudes oleks töösturitel võimalik maksta tootjatele meie piirkonnast paremat hinda. Seda tuleks siis ka teha.

Huvi ka keemia, IT, elektroonika ja logistika vastu

Kuid piim ei ole ainus, millega Eesti võiks Jaapani turgu vallutada. Sellele saime kinnitust jaanuarikuise Jaapani visiidi ajal, kui eri valdkondades tegutsevatel Eesti ettevõtjatel avanes võimalus pääseda sealsete suurkorporatsioonide tippjuhtide jutule ning oma tegemisi tutvustada. Me teame Jaapani suurt huvi Eesti e-riigi lahenduste vastu ning sel teemal jätkub juba mõnd aega aktiivne suhtlus.

Seekordsete kohtumiste õhkkond julgustas ja kinnitas, et lisaks toidutöösturitele on head eeldused partnerluseks ka meie keemiaettevõtetel, IT-firmadel, elektroonikutel ja logistikutel. Mis puudutab kaubavedusid, siis sõidab juba mitmendat aastat koostöös Mitsubishi Corporationiga Muuga ja Venemaa Kaluga vahet konteinerrong, mis veab sadamast tehasesse Mitsubishi autoosasid. Ehkki Mitsubishi vedusid teenindaks meelsasti ka meie lõunanaaber, on Jaapani partner jäänud meiega.

Jaapan selga ei keera

Oluline argument, miks võiks Eesti majandust rohkem Jaapaniga siduda, on see, et jaapanlased hindavad pikaajalisi stabiilseid sidemeid, mistõttu ei pöörata heale ja usaldusväärsele partnerile selga ka kehvematel aegadel. Selle üks tõestus on just sanktsioonide tõttu tekkinud olukord ning sellele leitud väljapääs. Eesti piimatöösturitel ei oleks praegu lepinguid taskus, kui Eestil poleks Jaapani kontsernidega häid sidemeid CO2-kvoodi tehingute ajast. Seega peetakse Eestit heaks partneriks.

Jaapanis on suurkorporatsioonidel oluline positsioon – paljuski just nemad kujundavad riigi majandust. Kontsernid tegutsevad väga laiahaardeliselt, seda nii valdkondade kui mastaapide mõttes. Seega, kui Eesti ettevõtetel õnnestub praegu Jaapanisse pääseda, ei tähenda see mitte ühe, vaid paljude uste avamist.

Jaapaniga suhete tihendamiseks on praegu õige aeg. Viimased kohtumised Jaapanis andsid lootust, et peagi saab lahendatud ka topeltmaksustamise vältimise leppe küsimus, mis avardab veelgi Eesti ettevõtete võimalusi Jaapanis tegutsemiseks ning asetab meid teistega samasse konkurentsipositsiooni ka EL-Jaapani vabakaubandusleppe kontekstis. Huvi meie vastu näitas ka Jaapani ettevõtluse edendamise organisatsiooni JETRO ning nendega kaasas olnud ligi 30 suurettevõtte esindaja hiljutine visiit Eestisse. Oodata on veel mitmeid kõrgetasemelisi kohtumisi. Ma loodan väga, et Eesti ettevõtjatel jagub piisavalt kannatlikkust ja pühendumust, et Jaapani turul kanda kinnitada.