Tagatisfondi nõukogu esimees Kilvar Kessler kirjutab, mida see fond hüvitab ja mida mitte ning kuidas see kõik käib.
- Kilvar Kessler Foto: Andres Haabu
Paljud arvavad, et ei ole säästmis- ja investeerimisviise, kus riik kaitseb kliendi raha. Finantsinspektsiooni 2014. aasta lõpus korraldatud uuringu kohaselt arvab nii 35% elanikest vanuses 19-65. Kolmandik ei oska arvamust avaldada ja 30% arvab, et on olemas säästmis- ja investeerimisviise, mille puhul riik kaitseb raha.
Hea, et inimesed tunnetavad, et finantsturgudel võib võita ja kaotada. Selline arvamus võib näidata, et kriisi suuremate kadudeta läbinud Eesti tugev pangandus on inimesi säästnud ning hoiused ja investeeringud on suuresti kaitstud.
Kuni 100 000 euro suurusega hoiused hoiustaja kohta on pangas kaitstud. Samuti on kaitstud investeeringud kuni 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses. Hoiused ja investeeringud hüvitab Tagatisfond oma osafondide arvel. Tagatisfond on eraldi juriidiline isik, kes kindlustuse põhimõttel kogub raha pankadelt ja teistelt turuosalistelt. Mõne laenuplatvormi pakutav „tagatisfond“ ei ole eriseaduse alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu osaks olev Tagatisfond.
Hoiuse või investeeringu hüvitamise kohustus tekib üldjuhul, kui tegevusloaga finantsteenuse osutaja läheb pankrotti, moratooriumi alla või sarnase ametlikult fikseeritud erakorralise sündmuse korral. Hoius on hoiustaja arveldus-, hoiu-, või muu taolise sisuga lepingust tulenev rahaline nõue kontopidajaks või saajaks oleva panga vastu. Investeering on poolte kokkuleppel või õigusaktil põhinev nõue, mille järgi pank, investeerimisühing või fondivalitseja on kohustatud investorile välja maksma raha või üle andma väärtpaberid, mis võlgnetakse või mis kuuluvad investorile ja mida pank, investeerimisühing või fondivalitseja on investori arvel hoidnud, käsutanud või valitsenud seoses investeerimisteenuste osutamisega.
Tagatisfond ei hüvita hoiuseid ja investeeringuid piirmäärasid ületavas osas ühes turuosalises isiku kohta, sõltumata tema hoiuste ja investeeringute arvust. Hüvitamisele ei kuulu ka riigi, kohalike omavalitsuste, finantsturu kutseliste osaliste ning viimastega lähedalt seotud isikute hoiused ja investeeringud. Samuti ei hüvitata hoiust või investeeringut, mis on konfiskeeritud rahapesu või terrorismi rahastamise kohtuasjas süüdimõistva otsusega.
Hüvitist vähendatakse kohustuste ulatuses, mis on sama panga, investeerimisühingu või fondivalitseja ees sissenõutavaks muutunud. Näiteks kui panga pankrotiks oli laenusaajal tähtajaks tasumata laenuvõlgnevus ja samas on võlgnikul antud pangas hüvitamisele kuuluv hoius, siis hüvitist vähendatakse nimetatud sissenõutavaks muutunud kohustuse võrra.
Tagatisfond ei hüvita hoiuseid ja investeeringuid nendes Euroopa Liidu turuosalistes, kes Eestis alaliselt ei tegutse või tegutsevad siin filiaalidena. Sellisel juhul hüvitatakse raha ja väärtpaberid turuosalise päritoluriigis sealse tagatisskeemi poolt. Tavapäraselt makstakse hüvitis välja tagatisskeemi päritoluriigi valuutas, mis ei pruugi alati olla euro. Siin tegutsevate filiaalide puhul tuleb õigustatud isikul seega end kurssi viia välisreeglitega ja olla valmis toiminguteks välismaal.
Selle aasta suvest muutub senine kord hoiustajale soodsamaks. Vastava sündmuse saabudes korraldab Tagatisfond hüvitamise eelviidatud Eestis tegutsevate välispankade filiaalide hoiustajatele. Fond teeb seda välisfiliaali päritoluriigi tagatisskeemi nimel ja temalt saadud juhiste järgi. Päritoluriigi hoiuste tagamise skeem peab eelnevalt võimaldama Tagatisfondi käsutusse maksete tegemiseks vajaliku raha.
Praeguste reeglite kohaselt alustab Tagatisfond hüvitiste maksmist hiljemalt kümne tööpäeva möödumisel hüvitamise kohustuse tekkimisest. Väljamaksmine tuleb ära teha 20 tööpäeva jooksul eelnimetatud päevast. Sellised ajalõtkud näivad üha vähem sularaha kasutavas ühiskonnas küllaltki pikad. Inimestel on vaja oma rahalisi kohustusi täita jooksvalt ja alati ei pruugi kodus vajalikus koguses sularaha olla.
Tagatisfond võtab tulenevalt selle aasta suvel rakenduvatest normidest eesmärgiks väljamaksete tegemise aega järk-järgult lühendada seitsme tööpäevani vähemalt selliselt, et hüvitamise kohustuse tekkimisel hoiustajad saavad taotluse korral viie tööpäeva jooksul juurepääsu elamiskulude katteks vajalikule summale. Muudatused nõuavad pankadelt ja mõningatelt teistelt finantsvahendajatelt täiendavat panustamist oma protsesside ning süsteemide edasisse arendamisse.
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.