Ebasiiras ettevõtjate päev

Kõik algab koalitsioonilepingust, mis lubab ühe punktina seada sisse ettevõtjate päeva tähistamise ja mõned punktid hiljem analüüsida “reeglit, mis välistab ettevõtte juhatuse liikme töötu staatuse, kui ta palgatöö kaotab.” Tähelepanelikul lugejal tekkis mõistagi küsimus, mis mõttes on tegu reegliga? Tegu pole ju loodusseaduse, vaid moodsas keeles öeldes poliitilisest tahtest sündinud otsusega, mille on oma häältega riigikogus kehtestanud nii selle langetamise ajal kui ka praegu võimul olevad erakonnad. Ettevõtluskeskkonna kvaliteedi seisukohalt kriitilise vea parandamise vajadusest on üheses ja selges vormis rääkinud nii mõjukad ettevõtlusorganisatsioonid kui ka maksueksperdid.

On arusaamatu, kuidas saab ühtpidi ettevõtjastaatust suurema au sisse tõsta tahtev valitsus samal ajal oma seadusloome ja avaliku halduse praktikas eirata printsiipi kohelda ettevõtjat võrdselt kõigi teiste maksumaksjatega. Tänases praktikas on nii ettevõtja kui ka igaüks, kes on kasvõi ilma igasuguse tasuta mõne firma juhatuse liige, otsekui teise sordi inimene. Hoolimata kohustusest töötukindlustusmaksu tasuda igalt palgana teenitud eurolt, ei saa ta töötuks jäämise korral eurotki hüvitist.

Niisiis, enne kui asuda ettevõtjate auks fanfaare puhuma või parimaist parimate pärjamise kontsertaktusi korraldama, võiks koalitsioon ette võtta oma vigade paranduse. Valikuid on kaks – kas tühistada senine äriühingu juhatuse liikme staatusel põhinev alusetu diskrimineerimine või siis lõpetada töötukindlustusmaksu arvestamine üksõik millise äriühingu juhatuse liikme staatuses oleva isiku teenitud palgatulult.

Kui vigade parandus jääb tegemata, on poliitikutel suur oht, et esimesel ja järgnevatel ettevõtluspäevadel ei pruugi austatavad põleda kirglikust soovist austada tahtjatega ühel pildil olla. Võibolla see muidugi polegi probleem – nagu Eesti ajalugu on näidanud, suudetakse ettevõtlusauhindu meil ka riigifirmade vahel jagada.