Sellised muutused indeksi koosseisus, mille pealt on tuletatud aktsiaturgude tootlused, võivad aga luua väärarusaama individuaalsete aktsiate tootlusest. Sisuliselt kajastub indeksis ainult aktsiate positiivne pool (tõusvaid aktsiaid indeksist välja ei visata), samas kui aktsiainvesteeringute negatiivsed aspektid, näiteks ettevõtete pankrot ja sellele järgnev nullhind indeksi tootlust enam ei mõjuta, sest selleks ajaks on ettevõte juba koosseisust välja arvatud.
Russell 3000 on väga laiahaardeline USA aktsiate indeks, mis on pikaajaliselt pakkunud investoritele umbes 10% tootlust aastas. Indeksi koosseisu pidev muutumine aga tähendab, et indeksite põhjal ei saa investor tegelikult aimu üksikaktsiate liikumisest nii-öelda kapoti all. Blackstar Funds analüüsis 2008. aastal kõigi nende ettevõtete aktsiahindade liikumist, kes mingil hetkel oma eluajal Russell 3000 indeksisse kvalifitseerusid, kokku 8000 ettevõtet (1983-2007).
Järeldustena leiti, et üksikaktsiatesse investeerimine on märksa keerukam, kui indeksite tootluste põhjal arvata võib. 25aastasel perioodil pakkusid 39% 8000 aktsiast negatiivset tootlust. See tähendab, et kaks aktsiainvesteeringut viiest lõppesid investori jaoks kahjumis. Märkimisväärne on ka tootluste jaotuse fat-tails ehk ekstreemselt negatiivse ja positiivse tootlusega aktsiate suur hulk. 6000 halvema tootlusega aktsiate koondtulem oli 0 ehk 25% aktsiatest andsid kogu positiivse panuse.
Võrreldes üksikaktsiate tootlusi Russell 3000 indeksi tootlusega, näeme, et tervelt 64% aktsiatest jäi Russell 3000 tootlusele alla. Seega investorite väljavaade indeksi tootluse ületamise asjus pole kuigi hea. Jällegi kord hakkavad silma äärmused, kui 6,1% kõikidest aktsiatest ületas Russell 3000 tootlust vähemalt 500% ning 3,9% jäid sellele vähemalt sama palju alla.
Keskmine tootlus oli -1,1% ehk mitte sugugi 10-12%, mida hajutatud osta-hoia portfellilt oodata võiks. Mediaanaktsia pakkus 5,1% tootlust. 65% aktsiate hinnatõus jäi 10%st madalamaks.
Kuna Russell 3000 indeksi tootlus oli sel perioodil positiivne, siis kuidas on võimalik, et aktsiate keskmine tootlus oli negatiivne?
Vastus peitubki indeksi koostamise põhimõtetes. Russell 3000 on turukapitalisatsiooniga läbi kaalutud indeks. See tähendab, et edukamad ning tõusva aktsiahinnaga ettevõtted saavad indeksis suurema kaalu. Õnnetuma käekäiguga ettevõtted räägivad väiksemal määral indeksi liikumises kaasa. Lõpuks visatakse hääbuvad ettevõtted indeksist välja ning asemele tulevad uued ja kasvavad ettevõtted. Ehk turukapitalisatsiooni järgi kaalutud indeksi näol on tegu lihtsa trendi järgimise süsteemiga, mis soosib kasvava aktsiahinnaga ettevõtteid ning karistab läbikukkumisi.
Üksikaktsiatele panustamine on seega teistsugune, kui alguses arvata võib, ning osta-ja-hoia-investor peab arvestama, et ka hajutatud portfelli puhul ei ole indeksiga sarnane tootlus sugugi garanteeritud. Seda eelkõige põhjusel, et indeksis toimuvad muutused, samas kui osta-hoia portfell püsib muutumatuna.