Uue ajastu finantsjuht

Finantsjuhtidelt ei küsita enam, kas kuludega on korras ja kuidas meil läheb. Finantsjuht peab andma selget ja ülevaatlikku sisendit juhtimisotsuste jaoks.

Te teate küll seda tüüpi. Igas ettevõttest leiab vähemalt ühe sellise. Arvutab peast ja elab Excelis. Mõtted on struktureeritud, loogika raudne ja kipub nägema rohkem ohte kui võimalusi. Armastab vaielda. Muide, üsna võrdselt esindatud nii meeste kui ka naiste hulgas. Aga muidu selline tore inimene.

Loomulikult lihtsustatud, samas päris täpne iseloomustus ühe praegu edukalt toimetava finantsjuhi kohta. Vähemalt nii meie kohta tihti arvatakse. Kas see aga on ka see, mida moodne ettevõte ühelt moodsalt finantsjuhilt vajab? Nagu öeldakse – see mis tõi meid siia, ei vii meid siit edasi.

Vinti peale keerates armastan mitte finantsjuhtimise saladustesse pühendunuid ehmatada. Finantsjuhtimine on tegelikult lihtne. Tulen hommikul tööle, võtan sahtlist valemi ja hakkan arvutama. Ei midagi keerulist, igaühest võib saada finantsjuht.

EV = C / (r-g)

See on funktsioon sissetulekust, kasvust ja kapitali hinnast ning kirjeldab ettevõtte väärtuse kujunemist. Ettevõtte väärtuse kujunemine oli, on ja jääb printsiibilt samaks. Küll aga muutuvad meie võimalused selle valemiga toimetada.

Üldjoontes jaguneb finantsjuhi roll neljaks. Meie vastutuses on käibekapitali juhtimine (rahavood, krediidipoliitika, ladu jne), finantseerimine ja kapitali struktuuri juhtimine, aruandlus ja controlling ning viimasena investeeringute analüüs.

Alustades otsast – mida vähem käibekapitali hõivatud, seda parem. Ilmselge. Teame siin erinevaid laoseisu minimeerivaid tootmismudeleid, nt Dell arvutite nõudmisel (on-demand) tootmine, kus käsk tootmiseks antakse pärast tellimuse saamist. Teisalt on kogu see valdkond muutunud ülimalt tehnoloogiliseks. Elektroonilised arved, lao- ja tellimissüsteemid, andmekaeve tööriistad, et välja selgitada potentsiaalsete ostjate krediidiriski. Kõik eeldab moodsalt finantsjuhilt head orienteerumist tehnoloogias.

Finantseerimine ja kapitalistruktuur

Valdava osa Eesti ettevõtjate jaoks tähendas kümme aastat tagasi finantseerimine kas omaniku panust või suhtlemist panga laenuhalduriga, kus tulemus ühel või teisel juhul oli juhitav ja ennustatav. Praegu paneb finantseerimisvõimaluste paljusus vähekogenud inimesel aga pea ringi käima. Tihti on vaja alustaval ettevõttel olla suuteline ennast ja oma ettevõtet esitlema samaväärselt, kui varasemalt on seda teinud vaid suurettevõtete suured finantstiimid. Ladus ja loogiline eneseväljendus on moodsa finantsjuhi puhul samatähtis kui arusaamine numbritest.

Märkimisväärne muutus on toimunud controlling’u valdkonnas. Seni finantsjuhtide pärusmaa ja ilmtingimata targa ja analüütilise mõistuse puudutust vajav valdkond on muutunud analüütilistele juhtidele töövahendit loovaks tegevuseks. Ehk enam ei küsita finantsjuhilt, kuidas meil läheb ja kas kuludega on korras. Nüüd oodatakse finantsjuhilt controlling’u tööriista, millega juht saab ise igal hommikul kiire ülevaate ettevõtte tervisest. Moodne finantsjuht peab olema kodus andmelaonduses, dashboard’ides ja suutma valida õiget BI- ehk business intelligence-tööriista.

Otsi kasvu ja püsi tempos

Loomulikult ei saa unustada äri ja kasvu. Vanad ärid lüüakse jalust üleöö. See, kuidas seni töötatud, ei pruugi järsku enam olla piisavalt hea. Näljased start-up’id noolivad vanade ja suurte dinosauruste sissetulekuid. Tasub vaid mainida Uberit, mis ähvardab kogu taksonduse tööstusharu senise toimimise pea peale pöörata.

Et jääda ellu, peab iga tänapäevane ettevõte otsima kasvu ja veelgi enam, kasvutempo püsimist. Et sellega hakkama saada, tuleb mõelda ja tegutseda nagu start-up. Olla näljane, otsida ja näha uusi võimalusi ja need kiiresti teostada. See ei ole ainult ettevõtte juhtide küsimus. Kogu juhttiim, ka finantsjuht, peab olema kiire, otsiv, aktiivne. Nägema rohkem võimalusi ja olema valmis võtma kohati enda loomusele mittevastavaid riske. Hoidma silma peal ja mõistma uut äri, uusi ärimudeleid.

Niisiis ootame moodsalt finantsjuhilt, et ta endiselt oskaks arvutada ja loogiliselt mõelda, kuid et oleks samal ajal ka hea suhtleja ja esineja, et ta oleks valmis muutusteks ja lausa otsiks neid, et ta oleks kursis ja mõistaks viimaseid tehnoloogia trende ning et ta oleks pühendunud valdkonnale, milles ta on parasjagu tegev.

Äripäev ja Pärnu Konverentsid korraldavad 14.–15. aprillini Pärnu finantskonverentsi „Ajujaht ärimudelitele“, kus valitakse aasta mõjukaim finantsjuht. Konverentsile saab registreeruda siit.