- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,57%270,84
- OMX Riga0,1%871,77
- OMX Tallinn0,56%1 739,9
- OMX Vilnius0,16%1 042,21
- S&P 500−0,6%5 949,17
- DOW 30−0,47%43 750,86
- Nasdaq −0,64%19 107,65
- FTSE 100−0,01%8 070,31
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,74
- OMX Baltic0,57%270,84
- OMX Riga0,1%871,77
- OMX Tallinn0,56%1 739,9
- OMX Vilnius0,16%1 042,21
- S&P 500−0,6%5 949,17
- DOW 30−0,47%43 750,86
- Nasdaq −0,64%19 107,65
- FTSE 100−0,01%8 070,31
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
230 miljoni eurone risk
Eesti pangandussektorit ähvardab 230 miljoni euro suurune kulu, kui tuleks viieks aastaks maandada negatiivse intressi riski, kirjutab Danske Banki riskijuht Tiit Meidla.
Praegu ei võimalda kehtivad Eesti õigusaktid kohaldada ühegi valuuta korral negatiivseid intressimäärasid eraisikute ega ettevõtete hoiustele. Kõik hoiustajad (ka professionaalsed, nagu kindlustusseltsid, investeerimisfondind jne) on negatiivsete intressimäärade mõjude eest Eestis seadusega isoleeritud. Põhjamaades on negatiivsed hoiuste intressimäärad seadusega lubatud.
Eesti seadusest tulenevad piirangud hoiuste intressimääradele kujutavad riskide juhtimise seisukohalt positsiooni kompleksses finantsinstrumendis, mis sisaldab endas mitut optsiooni ja nõuab vastavate riskide hindamiseks optsioonimudelite rakendamist. Seetõttu võib riskijuhtimine osutuda äärmiselt kulukaks.
Vanad eeldused
Viimastel kümnenditel on intressiriski modelleerimisel lähtutud eeldustest, et intressimäärad ei saa negatiivseks minna ning peab olema tagatud kooskõla finantstoodete hindadega turul. Esimene eeldus on tänaseks minevik. Uute mudelite väljatöötamiseks ei ole veel aega põhimõtteliselt olnud ja samas ei saa ükski mudel olla kunagi täiuslik.
Seepärast on praegu saanud turustandardiks ühe enimkasutatava riskimudeli kohandamine läbi turuintressimääradele 1 protsendipunkti juurde liitmise, mis tagab mudeli toimimise negatiivsete intressimäärade keskkonnas. Seega on –1% juures kaudne alumine piir, millega finantsturgudel praegu arvestatakse. See ei tähenda, et ei oleks ruumi intressimääradega veel allapoole liikuda.
Regulaatorid nõuavad pankadelt kapitalipuhvreid, mille suurus tagab panga maksevõime aasta jooksul sündmuse puhul, mille esinemissagedus on üks kord tuhande aasta jooksul.
Riski maandamise hind
Jättes kõrvale Eestis seadusest tulenevate piirangute kogu komplekssuse ja keskendudes vaid kõige olulisemale ehk euro negatiivse intressi riskile ja rakendades kõige kaasaegsemaid riskimudeleid, kaasneks riski viieks aastaks maandamisega Eesti pangandussektorile vähemalt 230 miljoni euro suurune kulu.
Vastava kulu klientidele ülekandmiseks saavad pangad kasutada negatiivse hoiuseintressimäära asemel teisi, kuid potentsiaalselt vähem tõhusaid meetmeid, nagu näiteks erinevate hooldustasude kehtestamine kontodele, pangateenuste hindade tõstmine või kulude erineval moel ülekandmine laenuvõtjatele.
Kui seadust mitte muuta viie aasta jooksul ja riski maandada, tähendaks see riskimist ligikaudu viiendikuga Eesti pankade tänaste kapitalipuhvrite kogumahust (regulaatorite nõutava kindluse taseme ja modelleerimise ajahorisondi juures). See võiks proovile panna juba ka Eesti pankade maksevõime ja avaldaks olulist mõju mitte ainult hoiustajatele, vaid ka laenuvõtjatele.
Tururegulaatorid reageerivad tihti hilinemisega. Regulaatoritest oli esimene julge Soome finantsjärelevalve, kes juhtis eelmise nädala alguses avalikkuse tähelepanu asjaolule, et negatiivsete intresside tulemusel võib Soome pankade maksevõime sattuda löögi alla.
Tõhusa ja avatud finantsturu eelduseks on aga regulatiivne raamistik, mis ei suurendaks piirangutega riske, vaid aitaks kaasa turu normaalsele toimimisele kui majanduse üleüldisele arengule. Nii leidis ka Eesti Panga president Ardo Hansson hiljuti Äripäevale intervjuud andes, et negatiivsete intressimäärade ülekandumine suurklientidele oleks loogiline.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.
Ettevõtja: kui nüüd oleks kindel, et kolme aasta pärast ka plaan kinnitatud saab
Äripäeva TOPid
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Lisatud Läänemaa ettevõtete TOP
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
