Eesti pensionifondide haldustasud olid veel mullu siinseid mahte arvestades liiga kõrged, kuid on pärast langust jõudnud õigele tasemele, kirjutab Swedbank Investeerisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.
- Swedbank Investeerisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla Foto: Raul Mee
Viimasel ajal on avalikkuses üles kerkinud pensionifondide haldustasud ja tootlused. Need on kindlasti olulised teemad – pensionifondides on praegu ligikaudu veerand Eesti elanike finantssäästudest. Sellest suurem on vaid hoiuste osakaal.
Kuigi Eesti elanike säästudest moodustavad pensionisäästud suure osa, on meie alla 3 miljardi euro suurused pensionifondid rahvusvahelises võrdluses väga väikesed. Asume selles arvestuses OECD riikide hulgas tagant neljandal kohal. Võrdluseks on näiteks meie lähinaabrite Rootsi ja Soome pensionifondid kohati üle 40 korra (!) suuremad.
Võrdlus Rootsi pensionifondidega
Pensionisüsteemide suurus on oluline tahk arutlemaks pensionifondide tasude üle. OECD riikides kehtib selge seos – mida suuremad on pensionifondid, seda madalamad on nende tasud. Seetõttu on paaril korral püstitatud küsimus, miks ei ole Eesti pensionifondide tasud sellised nagu Rootsis, võrdväärne küsimusega, miks ei välju Tallinna lennujaamast sama palju lende kui Stockholmi lennujaamadest.
Keegi meist ei pea ju viimast küsimust eriti mõistlikuks. See ei tähenda aga, et sama küsimust ei saaks püstitada loogilisema nurga alt – kas Eesti rahvaarvu ja sissetulekute taset arvestades on Tallinna lennujaamast väljuvate lendude arv mõistlik? Pensionifondide kontekstis võiks sama küsimus kõlada järgmiselt – kas Eesti pensionifondide tasud on nende suurust arvestades mõistlikud?
Üks võimalus sellisele küsimusele vastata on vaadata erinevate riikide pensionifondide suuruste ja haldustasude vahelist nii-öelda statistilist keskmist seost. Selle järgi võib tõdeda, et Eesti pensionifondide haldustasud olid veel eelmise aasta keskpaigani pigem kõrged (isegi meie fondide suurust arvestades). Praeguseks on siinsed tasud aga langenud tasemele, mis on kooskõlas meie fondide suhtelise suurusega teiste riikidega võrreldes.
Madalam haldustasu toob kõrgema tootluse
Mitu rahvusvahelist uuringut on näidanud, et üldjuhul toovad madalamad haldustasud pikemas perspektiivis kaasa fondide kõrgema tootluse. Kuna pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, siis võib isegi väike erinevus haldustasu määras tähendada aastakümnete lõikes suurt kulude erinevust. Nendel põhjustel on Swedbanki pensionifondide haldustasud viimasel ajal langenud ning näeme, et lähiajal langevad need tasud veelgi.
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.