Globaalne intressimäärade tõus toob lähiaastatel kaasa suuri ja ootamatuid muutusi investoritele, varahalduritele, pensionifondidele ja kodumajapidamistele, kirjutab investor Kristjan Liivamägi.
- Kristjan Liivamägi Foto: Raul Mee
USA pikaajaline positiivne majanduskasv ning tõusev inflatsiooni on Föderaalreservi pannud olukorda, kus intressimäärade tõstmine on paratamatu. Samuti on USA presidendivalimised võitnud Donald Trumpi avalikud väljaütlemised selgelt viidanud intressimäärade tõstmisele.
Ajalugu on näidanud, et mõningase viiteajaga jõuab USA rahapoliitikas toimuv ka Euroopasse. Aga kuidas puudutab intressimäärade tõus meid?
Lõpeb võlakirjade supertsükkel
Keskpanga intressimäärade tõstmine lõpetab viimased 17 aastat kestnud võlakirjade supertsükli. Me jõuame uude majandustsükli faasi, kus olemasolevate võlakirjade hinnad hakkavad langema, sest uute emiteeritavate võlakirjade intressimäärad on kõrgemad. Selleks, et investor eelistaks madalama intressimääraga sama krediidiriskiga riigi või ettevõtte võlakirju, peab turu loogika kohaselt selle võlakirja hind turul langema. Seega toob intressimäärade tõus praegustele võlakirjainvestoritele kaasa arvestatavaid kaotusi.
9. detsembri seisuga on Saksamaa riigi 10aastase võlakirja intress 0,36% ning kui keskpanga intressimäära poliitika tulemusena peaksid intressimäärad tõusma ajaloolisele keskmisel tasemel – näiteks 3,5% peal –, siis langeks selle 10aastase Saksamaa riigi võlakirja õiglane väärtus turul üle 22%.
Keskpankade rahapoliitika ja ülimadalad intressimäärad on viinud meid olukorda, kus võlakirjades on tekkinud suur mull, millest hakatakse tasapisi õhku välja laskma. Selles protsessis pole kaotajaks mitte ainult suured võlakirjainvestorid, vaid ka Eesti pensionikogujad, kes on oma pensionisääste investeerinud madala riskiga fondidesse, mis peamiselt koosnevad riikide ja ettevõtete võlakirjadest. Kui 17 aastat võis neid nimetada riskivabaks tootluseks, siis 0% intressimäära keskkonnas on need võlakirjad ühtäkki muutunud tootlusevabaks riskiks.
Laenumaksed suurenevad
Intressimäärade tõus ei puuduta ainult investoreid ja pensionifonde, vaid ka kodumajapidamisi ja kodanikke, kelle kodulaenud on seotud euriboriga. Isikul, kes on võtnud kodulaenu 100 000 eurot ning kelle laenu intressimäär (euribor + riskimarginaal) on praegu 2%, suureneb laenu kuumakse peaaegu 200 eurot pärast keskpanga intressimäärade tõstmist ajaloolisele keskmisele tasemele ehk 3,5% peale.
Paljud majapidamised on uinutatud madalate intressimäärade keskkonnast ning sellise kohustuse suurenemisega ei ole pere eelarves arvestanud. Seega võib intressimäärade tõus osale kodumajapidamistele kaasa tuua tarbimise vähendamise ja halvimal juhul makseraskused. Lähiaastatel on oluline, kui palju ja kui kiirelt keskpangad intressimäärasid tõstavad ning kuidas investorid, pensionifondid ja kodumajapidamised nende muutustega toime tulevad.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele