Aegade kõige tagurlikum maksukatsetus

Mäletan oma varastest kooliaastatest eelmise aastatuhande seitsmekümnendate algul, kuidas suurel osal Eesti põldudest kasvatati maisi. Maisist pidi toonases Nõukogude Liidus saama imerohi, mis tõestab Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Kampaania sai alguse sellest, kui Nikita Hruštšov külastas USAd, kus talle näidati Iowa osariigi suure saagikusega maisipõlde. Sellest sai hoo sisse üks viimastest, ka Eesti inimestele meelde jäänud agrobioloogia eksperimentidest.

Seitsmekümnendatel aastatel oli kampaania kõrghooaeg juba ammu möödunud ja kohale oli jõudnud teadmine, et maisikasvatuse tootmiskulud osutusid Eestis kolm ja pool korda suuremaks kui karjamaasöötade kasvatusel ning aastakümneid kestnud üritus on läbi kukkunud.

Nüüd on ka IRLi poliitikud USAs ringi vaadanud ja avastanud, et seal on juba pikka aega rakendatud mitmesuguseid töötamisega seotud maksusoodustusi. IRLi propageeritud ja nüüd ka seaduseks saanud madalapalgaliste maksuvabastuse reformi ideeline autor pidavat olema koguni Ronald Reagan.

Soodustada tuleb kallimat tööd

Maksumudelid, mida kuskil maailmas on rakendatud, ei pruugi Eesti oludes samamoodi toimida. Meie suurim probleem majanduses on tootlikkuse mahajäämus palgakasvust ja edukamate Eurooopa Liidu riikidega võrreldes väiksem tootlikkus. Seega pole vaja stimuleerida mitte lihtsamat ja madalama lisandväärtusega tööd, vaid soodustada keerukamat, enam väljaõpet nõudvat ja kallimat tööd. Loomulikult on vaja ka madalama palgaga töötajate maksukoormust langetada, aga seda saab teha läbi üldise maksuvaba miinimumi tõusu. Probleem tekkis meil selle tõttu, et maksuvaba miinimum püsis pikka aega muutmata, aastatel 2008 kuni 2014 oli see tasemel 144 eurot kuus, kuigi vahepeal oli toimunud tuntav palgakasv.

Nüüd aga tekib olukord, kus astmelise maksuvaba miinimumi eksperimendi tõttu hakkab tööjõu maksukoormus kasvama töökohtadel, mis annavad põhilise panuse kõrgema tootlikkuse saavutamisel. Tööjõu maksukoormuse kasvuga peavad arvestama keskmisest veidi kõrgema palgatasemega keerukamate tootmisliinide operaatorid ja väljaõppinud töötajad, insenerid, tootearendajad, müügijuhid, tehnoloogid. Just kõrgema kvalifikatsiooniga ja erialase väljaõppega oskustöötajatest on meie tööjõuturul kõige suurem puudus, eelkõige neid töökohti hakkavad maksumuudatused kohtlema kõrgema tööjõu maksukoormusega.

Maksukoormuse tõus tuleneb sellest, et teatud palgatasemest hakkab maksuvaba miinimum vähenema ja palgaskaalal edasi liikudes kaob see üldse. Seega kaob nendel töökohtadel ka lootus edasiseks maksuvaba miinimumi tõusuks, sest seda enam pole. Varasemad maksukavad nägid ette üldise maksuvaba miinimumi järk-järgulist tõusu, esialgu küll vaid aastani 2019, aga sellegi võimuliit tühistas. 

IRLi astmelise maksuvaba miinimumi eksperiment meie majanduskeskkonda ei sobi, see töötab vastupidiselt majanduse liikumisel kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise suunas ja võõrkehana meie maksusüsteemis tekitab juurde mõttetut ja enneolematult suures mahus lisabürokraatiat.