Mis ma olen teinud ja mida tuleb teha

Tegemist on vastusega eile Äripäeva veebis ilmunud Vilja Kiisler kirjutisele "Reinsalu pöörane kevad". Äripäev avaldab Reinsalu vastuse täismahus.

Äripäev küsis, kuidas ma tegelen konkurentsivõime küsimusega. Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama – vaid sellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Inimeste sissetulekute kasv tagab pikemas perspektiivis ka avalike teenuste osutamiseks vajalike vahendite piisavuse.

Mismoodi riik tagab majanduskasvu

Majanduskasvu tõus ei too kasu mitte ainult riigile kui sellisele, vaid eelkõige selle elanikele. Elanike rikkus ja tootlikkuse suurendamine saab võimalikuks läbi tehnoloogilise arengu ja teadmistepõhise ettevõtluse, ettevõtlust soosiva ärikeskkonna, sh maksupoliitika ning inimvara kvaliteedi ehk ettevõtjate ja töötajate teadmiste ja oskuste abil. Meil on potentsiaali suuremaks majanduskasvuks.

Valitsus arutas minu koostatud Eesti konkurentsivõime raportit kabinetinõupidamisel veebruaris. Ma andsin ülevaate, et osa minu esitatud raportis toodud probleeme on ministeeriumite poolt võetud töösse, osa asju on ära tehtud ja osa vajab edasist hindamist ning poliitilist otsust.

Majanduskasvu tõusule ja konkurentsivõimelist ärikeskkonda tagamisele aitab kaasa riigi igakülgne, koordineeritud ja järjepidev tegevus. Selleks otsustas valitsuskabinet luua peaministri eesistumisel konkurentsivõime komisjoni sarnaselt julgeolekukomisjoniga. Selles kogus tuleb koostada eraldi tegevuskava eesmärkide elluviimiseks – riigi konkurentsivõimet tuleb käsitleda laiapindse poliitikavaldkonnana, sarnaselt riigi julgeolekuga. Riigi poliitilisi otsuseid tuleb hinnata tõenduspõhiselt konkurentsivõime aspektist.

Justiitsministeerium peab tingimusteta vajalikuks seda, et igas õigusaktis hinnatakse ettevõtja halduskoormust. Iga täiendava kohustuse lisamisel peab ühe kohustuse võrra ka kohustuste loetelu vähenema.

Ministeeriumi revisjonid

Justiitsministeerium ise on käivitanud kolm suurt ja põhimõttelist suurt revisjoni: äriühinguõiguse revisjon (eesmärgiks põhjalikult, sisuliselt ja süsteemselt analüüsida pankrotimenetluse algatamise regulatsioone, eelkõige nende otstarbekust, õigusselgust ja vastavust praktika vajadustele, ning teha vajadusel ettepanekud kehtiva õiguse muutmiseks), maksejõuetusrevisjoni (eesmärgiks põhjalikult, sisuliselt ja süsteemselt analüüsida maksejõuetusmenetluste süsteemsust ja tõhusust. Välja tuleb tuua probleemide ja nende alternatiivsete lahendusvariantide õigusvõrdlev analüüs ja eelistatav lahendus koos põhjendusega) ja üleeuroopalise äriühingu juhatuse piiriülese liikumise algatus. Lisaks tegeleb justiitsministeerium kohtumenetluse tõhusamaks muutmisega, kaasajastab alltöövõtjate õiguste kaitset ja analüüsib võimalusi üürituru paremaks toimimiseks. Töös on ka konkurentsijärelevalve reform.

Lähtuvalt saadud tagasisidest ja ettepaneku realiseeritavuse astmest, olid minu ettepanekud jaotatavad kolme üldisemasse kategooriasse:1) töös olevad või juba realiseeritud ettepanekud;2) täiendavat analüüsi vajavad ettepanekud ja3) ettepanekud, mille suhtes ministeeriumid seisukohta ei kujundanud.

Sellest tulenevalt võib raportis sisalduvad ettepanekud kategoriseerida järgmiselt:

1. Töös olevad ettepanekud1. Tuleb tegeleda noorte tööhõive probleemidega. Tööõiguse normid peavad soodustama noortel tööharjumuse tekkimist (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).2. Töölepingu seadust tuleb täiendada kaugtöö regulatsiooniga selliselt, et kaugtöö korral lasub vastutus tööohutuse ja töökeskkonna ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest töötajal, mitte tööandjal (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).3. Tööohutuse ja töötervishoiu regulatsioonid tuleb üle vaadata, et lihtsustada regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmist ettevõtjate jaoks ning kaotada nõuded, mis on ebamõistlikud (sotsiaalministeeriumi valitsemisala, kaitsetööstuse valdkonnas ka Kaitseministeerium).4. Tuleb kaotada erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamise korral (rahandusministeeriumi valitsemisala).5. Tuleb kaotada dividendide topeltmaksustamine alla 10% osaluse korral (rahandusministeeriumi valitsemisala).6. Tuleb laiendada pöördmaksustamist maksupettuste vältimiseks (rahandusministeeriumi valitsemisala).7. Tuleb leevendada osalusoptsioonide ja muude sarnase sisusega motivatsiooniprojektide (tasuta osaluste jagamine jne) maksuvabastuse reegleid (rahandusministeeriumi valitsemisala).8. Tuleb kehtestada maksuvabastus osaluse võõrandamisest saadud kasul (rahandusministeeriumi valitsemisala).9. Tuleb lahendada probleem, kus isikutelt, kes töötavad töölepingu alusel ja tasuvad saadavatelt tasudelt töötuskindlustusmakset, aga kes on samal ajal ka mõnes ettevõttes prokurist või juhatuse liige, on võetud ära võimalus saada töötukassa poolt pakutavaid hüvesid (Sotsiaalministeeriumi valitsemisala).10. Tuleb tõsta füüsilisest isikust ettevõtja tegutsemisvormi konkurentsivõimelisust (rahandusministeeriumi valitsemisala).11. Tuleb kehtetuks tunnistada sõidupäevikute pidamise nõue (rahandusministeeriumi valitsemisala).12. Suurinvestoritel peab olema võimalik väiksema halduskoormusega taotleda elamisluba Eesti ettevõtlusega tegelemiseks. Lisaks tuleb kehtetuks tunnistada 183 päeva reegel, mille kohaselt peab välisinvestor taotlema politsei- ja piirivalveametist oma eemalviibimise registreerimist, kui ta viibib rohkem kui 183 päeva väljaspool Eestit taotleda elamisluba Eestis ettevõtlusega tegelemiseks (siseministeeriumi valitsemisala).13. Tuleb suurendada õigusnormide selgust (kõik ministeeriumid).14. Tuleb suurendada õiguslike mõjude analüüsi ja ka järelanalüüside tähtsust (kõik ministeeriumid).15. Riigihankemenetlus tuleb muuta ettevõtjasõbralikumaks (rahandusministeeriumi valitsemisala).16. Tuleb vähendada õigusloomet ja suurendada põhjendamiskohustuse tähtsust (kõik ministeeriumid).17. Tuleb läbi viia ühinguõiguse revisjon (justiitsministeeriumi valitsemisala).18. Tuleb tagada uurimisorganite parem võimekus majanduskuritegude uurimisel (siseministeeriumi valitsemisala).19. Tuleb suurendada väljatöötamiskavatsuste olulisust (kõik ministeeriumid).20. Tuleb tõhustada tööstusomandi kaitset (justiitsministeeriumi valitsemisala).21. Tuleb muuta tagatistega seonduvat regulatsiooni (justiitsministeeriumi valitsemisala).22. Tuleb tõhustada ministeeriumide vahelist koostööd seaduste ettevalmistamisel ja täitmisel (kõik ministeeriumid).23. Tuleb tõhustada kohtusüsteemi toimimist, eeskätt läbi kohtunike spetsialiseerumise (justiitsministeeriumi valitsemisala).24) Tuleb muuta tühjakasseti tasu maksmise ja kogumise põhimõtteid (justiitsministeeriumi valitsemisala).25. Tuleb kaasajastada üürilepingute regulatsiooni (justiitsministeeriumi valitsemisala).26. Tuleb välistada ebaausate vahekohtuotsuste alusel täitemenetluse läbiviimine (justiitsministeeriumi valitsemisala).27. Tuleb lahendada probleem töövõtulepingute puhul, kus tellija ja peatöövõtja (eelkõige ehitussektoris) sõlmivad lepingu, ent peatöövõtja ei tasu alltöövõtjatele töö eest tasu (justiitsministeeriumi valitsemisala).28. Tuleb läbi viia maksejõuetusõiguse revisjon (justiitsministeeriumi valitsemisala).29. Tuleb siduda seaduste ametlikud tekstid riigikohtulahendite andmebaasiga (justiitsministeeriumi valitsemisala).30. Tuleb parendada lepitusmenetluse läbiviimist (justiitsministeeriumi valitsemisala).

2. Täiendavat analüüsi vajavad ettepanekud, mille suhtes peab seisukoha kujundama valitsuse moodustatav konkurentsivõime komisjon1. Töölepingu seaduses tuleb ette näha võimalus leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna (nt 20-30 tundi nädalas) ning kohaldada summeeritud tööaega tööajakava koostamise kohustuseta, et soodustada töötamise ja õppimise ühitamist (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).2. Tuleb kaasajastada ja lihtsustada projektipõhiste töökohtade loomisega seonduvat regulatsiooni (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).3. Tuleb üle vaadata sotsiaalmaksu miinimummäär. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus takistab osalise tööajaga töötamist (sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalad).4. Tuleb kehtestada sotsiaalmaksu maksimummäär. Tööjõumaksudele ülempiiri kehtestamine looks soodsama keskkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohtade tekkeks, s.h teadmistepõhistes valdkondades (sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalad).5. Tuleb vähendada ametiasutuste kirjadele vastamise tähtaega (justiitsministeeriumi valitsemisala).

3. Ettepanekud, mille suhtes peab seisukoha kujundama konkurentsivõime komisjon1. Tuleb üle vaadata töötute toetamise süsteem ja tagada, et see motiveeriks tööturule naasmist (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).2. Tuleb suurendada tööandjate motivatsiooni töötute tööle võtmiseks, sh säilitada pikem katseaja võimalus, mille jooksul töötu ei kaota töötu staatust (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).3. Töötukassa koolituste süsteem tuleb üle vaadata, kuna see ei ole sünkroonis tööturu vajadustega (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).4. Tuleb üle vaadata sotsiaalhüvede (toetuste) maksmise süsteem, et osalise koormusega töötamisel ei kaotaks töötaja kõiki soodustusi ega seeläbi ka motivatsiooni paindlikuks töösuhteks (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).5. Tuleb muuta õppepuhkuste regulatsiooni selliselt, et tööandjal ei ole kohustust säilitada keskmist tasu töötaja sellises täiendõppes osalemise aja eest, mis ei seondu tööga antud tööandja juures (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).6. Tuleb lihtsustada kolmandatest riikidest töötajate sissetoomisega seonduvat reeglistikku (erinevad ministeeriumid).7. Tuleb kehtestada tööandjale töölepingu lõpetamisest etteteatamise või kohustuste rikkumise uurimise perioodiks õigus töötaja töölt kõrvaldada, säilitades töötasu (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).8. Töölepingu seaduses tuleb sätestada hüvitise määr/proportsioon, mida töötaja peab maksma tööandjale, öeldes töölepingu üles seaduses sätestatud etteteatamistähtaega järgimata (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).9. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleb jagada tööandja ja töötaja vahel (sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalad).10. Ajutise elamisloaga välismaalased tuleks vabastada sotsiaalmaksu tasumise kohustusest või vabastada sellest teatud ajaks (sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalad).11. Tuleb lühendada maksumenetluse tähtaegasid (rahandusministeeriumi valitsemisala).12. Sotsiaalmaks tuleb jagada kaheks – pensionimakseks ja ravikindlustusmakseks (sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalad).13. Ravikindlustuses tuleb sarnaselt II pensionisambaga kehtestada isikustatud ravikontod, millel olevat raha saab inimene ise kasutada nende raviteenuste eest tasumisel, mida haigekassa täies ulatuses ei hüvita (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).14. Tuleb alandada töötuskindlustusmakse määra (sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi valitsemisalad).15) Tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni. Teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele (Rahandusministeeriumi valitsemisala).16. Tuleb soodustada erakapitali investeeringuid alustavatesse ettevõtjatesse – oma varalisi vahendeid alustavatesse ettevõtetesse investeeritavatel isikutel peaks Eestis registreeritud rahvusvahelisele turule suunatud ettevõtetesse nende esimestel aastatel tehtud investeeringute osas olema õigus saada maksusoodustust (rahandusministeeriumi valitsemisala).17. Tuleb muuta ettevõtjale soodsamaks sätted, mis lihtsustaksid väikeettevõtja maksuarvestust ja aitaksid lahendada likviidsusprobleeme (rahandusministeeriumi valitsemisala).18. Tuleb suurendada topeltmaksustamise vältimise lepingute arvu ning uuendada 90.ndatel sõlmitud lepinguid vastavalt uuemal ajal sõlmitud lepingute poliitikale (rahandusministeeriumi valitsemisala).19. Tuleb kaasajastada e-keskkonda, asutustevahelisi e-ühendusi tuleb tõhustada ja andmete taaskasutamist laiendada (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala).20. Ettevõtjaportaali võimalusi tuleb laiendada raamatupidamise korraldamisele ning deklaratsioonide ja aruannete esitamisele (rahandusministeeriumi valitsemisala).21. Tuleb vähendada mikroettevõtete aruandluskohustust (rahandusministeeriumi valitsemisala).22. Ettevõtjate tegutsemine peab võimalikult suures ulatuses olema paberivaba (kõik ministeeriumid).23. Tuleb üle vaadata ebamõistlikult koormavad riikliku järelevalve teostamist puudutavad normid (kõik ministeeriumid).24. Tuleb üle vaadata pakendiaruannete auditeerimine ning laiemalt pakendite kogumise ja taaskasutamisega seonduv regulatsioon (Keskkonnaministeeriumi valitsemisala).25. Tuleb üle vaadata majandustegevuse nõuded erivaldkondades, kuna jätkuvalt on küsitav loakohustuste vajalikkus mitmetel tegevusaladel, samuti on kohati ebaselged loakohustuste piirid, menetlus on keeruline (kõik ministeeriumid).26. Tuleb vähendada notariaalset tõestamist ja kinnitamist vajavate dokumentide ja tehingute hulka (justiitsministeeriumi valitsemisala).27. Tuleb üle vaadata notariaalsetes tehingutes kohtutäiturite ja pankade esindajate isikliku kohaloleku nõue (justiitsministeeriumi valitsemisala).28. Tuleb suurendada alustavate või väikeettevõtete finantseerimisvõimalusi (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala).29. Tuleb üle vaadata eelpensionide süsteem, et soodustada järkjärgulist pensioneerumist (sotsiaalministeeriumi valitsemisala).30. Tuleb analüüsida, kuidas tagada residendi ja e-residendi võrdne kohtlemine (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala).