Notarite kasutamine kinnisvaratehingutes on ära hoidnud palju sigadusi, nii et kehtivat süsteemi leebemaks muutma ei peaks, küll aga tuleks üle vaadata notaritasud, leiab 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

- 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter Foto: Eiko Kink
Äripäev kirjutas
18. septembri juhtkirjas, et väiksemaid kinnisvaratehinguid võiks sõlmida ilma notariaalse kinnituseta.
Kinnisvarabüroo juhina ei ole see populaarne seisukoht, aga igapäevaselt ostjate-müüjate, maaklerite ning notaritega suhtleva inimesena pooldan kindlasti senise süsteemi säilitamist.
Esmapilgul tundub tõesti, et väiksemalt tehingult notari eemaldamine muudab majanduse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Igapäevane kogemus näitab vastupidist – tavainimesed ja välismaalased ei tunne juriidilisi nüansse. Praegune süsteem lisab turvalisust ning annab tehingule kaudselt Eesti riigi garantii.
Kui vastava kvalifikatsioonita inimesed hakkavad tehinguid sõlmima, siis ma ei kujuta seda segadust ja kohtuskäimist ette. Jah, mõnes riigis võivad sõlmida lepinguid ka kõrgema kutsega maaklerid, kes peavad läbi riikliku atesteerimise. Sisuliselt tähendab see seda, et notar istub enda büroo asemel kinnisvarafirmas, ja väiksemad firmad ei jaksaks seda endale lubada.
Praeguse süsteemi juures tuleks kindlasti üle vaadata tehingu vormistamise kulud. Nii notarid kui kohtutäiturid on ettevõtjad ning nende tasud on vahel ehk tasakaalust väljas ning igasugune tingimuste üle läbirääkimine välistatud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.