Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Notar pole saatanast, aga tasud küll
Notarite kasutamine kinnisvaratehingutes on ära hoidnud palju sigadusi, nii et kehtivat süsteemi leebemaks muutma ei peaks, küll aga tuleks üle vaadata notaritasud, leiab 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter Foto: Eiko Kink
Äripäev kirjutas 18. septembri juhtkirjas, et väiksemaid kinnisvaratehinguid võiks sõlmida ilma notariaalse kinnituseta.
Kinnisvarabüroo juhina ei ole see populaarne seisukoht, aga igapäevaselt ostjate-müüjate, maaklerite ning notaritega suhtleva inimesena pooldan kindlasti senise süsteemi säilitamist.
Esmapilgul tundub tõesti, et väiksemalt tehingult notari eemaldamine muudab majanduse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Igapäevane kogemus näitab vastupidist – tavainimesed ja välismaalased ei tunne juriidilisi nüansse. Praegune süsteem lisab turvalisust ning annab tehingule kaudselt Eesti riigi garantii.
Kui vastava kvalifikatsioonita inimesed hakkavad tehinguid sõlmima, siis ma ei kujuta seda segadust ja kohtuskäimist ette. Jah, mõnes riigis võivad sõlmida lepinguid ka kõrgema kutsega maaklerid, kes peavad läbi riikliku atesteerimise. Sisuliselt tähendab see seda, et notar istub enda büroo asemel kinnisvarafirmas, ja väiksemad firmad ei jaksaks seda endale lubada.
Praeguse süsteemi juures tuleks kindlasti üle vaadata tehingu vormistamise kulud. Nii notarid kui kohtutäiturid on ettevõtjad ning nende tasud on vahel ehk tasakaalust väljas ning igasugune tingimuste üle läbirääkimine välistatud.
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.