Kuidas aru saada, et läksid ühisrahaga alt?

Kui avaldasin varasügisel arvamust, et kinnisvara ühisrahastute äri haiseb juba väga pahasti, ei saanud ma isegi sõimata – vastuseks oli halvaendeline vaikus.

Kui juba avalikkus hakkab mingit äri pidama lollikindlaks investeeringuks, on suur pahandus kohe saabumas. Ühisrahastuses pole iseenesest midagi halba, kuid tegu on keerulise ja kõrge riskiga investeerimistootega. Asi läheb mädaks hetkest, kui seda turundatakse nagu mullivett, mis sobivat igaühele ja millega eksida on võimatu.

Pisutki lähemal uurimisel on selge, et hiljutine ühisrahastusobjekti hapuksminek pole juhuslik tõrvatilk meepotis, vaid pigem esimene värin, mis läbistab kaardimaja. See viimatine hapuks läinud juhtum kehastab peaaegu kõike, mis on üldrahvaliku kinnisvara-ühisrahastamise juures valesti.

Kui sa panid osa säästudest ühisrahastusse, sest tagasi lubati anda rohkem kui sisse paned, toob lähitulevik sulle ilmselt halbu uudiseid: suure tõenäosusega oled võtnud palju suurema riski, kui endale lubada saad. Siin on sulle 25 kontrollküsimust, inspireeritud otse elust enesest, mis aitavad mõista, kas oled riskidest õigesti aru saanud või lasknud endale koti pähe tõmmata.

Kuhu su raha täpselt läheb?

Tõsi, portaalis on kirjas nii laenu võtja kui kinnisvaraobjekt, mille arendamiseks laen võetakse. Aga kas tead täpselt, milline osa laenust kulub näiteks objekti ostmiseks, milline ehituseks, milline ühisrahastuportaali teenustasudeks? Kui arendaja saab objekti kätte soodsamalt hindamisaktis prognoositud hinnast, siis mis tehakse allesjäänud rahaga? Kas arendus on likviidne turukaup või keeruline objekt, mille turuväärtust on võimalik hinnata vaid suurusjärgu täpsusega? Oled sa kindel, et näiteks sama objekti mahamüümisega pole eelmine omanik aastaid vaeva näinud?

Mida su rahaga täpselt tehakse?

Arendaja ütleb sulle portaalis näiteks, et kasutab laenatud raha kinnisvaraobjekti väljaostmiseks ja arendamiseks. Kas sul on selge ülevaade, millised on kolm esimest tööd pärast objekti väljaostmist ja mis ajaks need valmima peavad? Kes jälgib, et tööd tehtud ja graafikus oleks? Kes ja millal sind teavitab, kui töödes ilmneb esimene viivitus või tõrge? Millised on sinu võimalused kontrollida, et su raha kasutatakse nii, nagu on lubatud? Kes ja kui sageli kontrollib investorite nimel, et raha kasutataks õigesti ja heaperemehelikult?

Kuidas arendaja laenuandjatega riske jagab?

Ühisrahastusportaalis ütleb vahendaja sulle, et objekti väärtuseks hinnati 300 000 eurot, meie laename arendajale 200 000 eurot. Kas sa tead kindlalt, et investor riskib koos sinuga 100 000 euroga, või lihtsalt eeldasid seda?

Kas sa tead, et vahendaja rahastas kaks kolmandikku objekti hinnast, või lihtsalt eeldasid seda? Kas sa tead täpselt, milliseks kujuneb arendaja omaosalus, kui meeleheitel müüja on valmis 300 000 asemel loobuma objektist ka 200 000ga? Kas tead täpselt, mis saab sellisel juhul ülejäänud 100 000st ja millega riskib arendaja? Miks laenab arendaja raha kahekohalise aastaintressiga ühisrahastust, mitte kordades soodsamast pangast?

Millega täpselt su laen tagatud on?

Kas tead täpselt, kus ja milline on sinu laenu tagatis? Kas sa tead selle ajalugu, näiteks selle müügiks kulunud aega? Kui palju vara on laenu saanud äriühingul võlgade tasumiseks, kui miski viltu läheb? Kui palju vara ja kohustusi on isikliku käenduse andnud ettevõtjal? Või eeldad, et kui vahendaja ütleb, et kõik on suht okei, siis küllap ongi? Millisele äriühingule laen täpselt läheb ja milline on tema varasem kogemus kinnisvara arendamisel?

Kus su raha on?

Jah, sulle on öeldud, et su raha kasvab näiteks Nõmme mändide all potentsiaalikal krundil. Aga kui krundil kasvab kaks aastat hiljem hoopis malts ja hoonegi on samas seisus kui aastate eest, siis kus su raha tegelikult on?

Vastuseid pole vaja kokku lugeda – kui vastasid kõigile küsimustele ausalt, tead nüüdseks isegi, kas said riskidest õigesti aru või lasid endale koti pähe tõmmata.