Eksperdid näevad USA pankade rekordtulemuste järel kasvu jätkumist

„Pankade tulemused ei ütle niivõrd USA majanduse kohta, kui USA majandus ütleb seda, miks pankadel läheb hästi,“ ütles Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel, lisades, et kuigi ajalooliselt on Ameerika Ühendriikide majanduses olnud ka paremaid aegu, siis buumist rääkimine ei pruugi olla liialdus.

Eelmisel nädalal tulemusi avaldanutest kerkis kõige eredamalt esile USA suurim pank JPMorgan, kelle eelmise aasta kasum ulatus 58 miljardi dollarini, kasvades aastaga 18%. Neljanda kvartali kasum paisus koguni poole võrra, ulatudes 14 miljardi dollarini.

SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur näeb edu peamise võtmena intressitulude kasvu, mis JPMorgani näitel on alates 2021. aastast, mil intressitase oli nulli lähedal, kerkinud pea 80%. Viimases kvartalis kasvatas USA suurim pank investeerimistulu 7 miljardi dollarini, mis tähendab aastases võrdluses 21% kasvu.

Koppeli hinnangul tuleb Trumpi administratsiooniga ühe peamise postulaadina kaasa finantssektori dereguleerimine, mis toob uued võimalikud ärisuunad, tooted, teenused ja väiksemad kulud regulatsioonidele. „Loomulikult kaasnevad sellega ka riskid, kuid hetke fookus on regulatiivse koorma vähendamisel.“

Suurimate ohukohtadena tõi ta välja makromajandusliku ebakindluse, küberturvalisuse ja võimaliku regulatiivse ebastabiilsuse. „Lisaks peavad pangad tegelema hetkel ka ESG-kesksest vaatest välja tagurdamisega ning hakkama maailma päästmise asemel taas põhitegevuse ehk finantsteenuste pakkumisega tegelema.“

Janson usub, et dereguleerimine tooks pankadele kapitalinõuete paindlikkuse, mis võiks soodustada kapitaliturgude tegevust, nagu väärtpaberite emiteerimine ja M&A tehinguid. „Võidakse ka lihtsustada vastavusnõudeid, mis vähendaks pankade kulusid ja võimaldaks suunata rohkem ressurssi näiteks laenude andmisele,“ nentis ta. Ka krüptovaluutadele ootab ta leebemat regulatiivset lähenemist, mitte rangeid täitmisnõudeid. „Innovatsiooni toetamisele keskendumine võib julgustada panku laienema digitaalvarade ja plokiahelatehnoloogiate valdkonda.“

Kuivõrd pankadele oleks see kindlasti kasulik suund, siis Janson on kahtleval seisukohal, kas regulatsioonide lõdvendamine ka tarbijale kasu toob. „Leebemad nõuded ja reeglid võivad viia vastutustundetu laenamiseni ja kuidas see lõppeda võib, nägime juba 2008. aastal,“ lisas ta.

Trumpi võimalike tariifide osas pole ekspertidel endiselt selgust, kui suures ulatuses ta neid ellu kavatseb rakendada, ent Janson toob välja, et siseturule keskendumine võib küll piirata pankade võimalusi riske geograafiliselt hajutada, kuid samas tuua kaasa regionaalseid kasvuvõimalusi. „Kuigi rahvusvaheline kasv võib aeglustuda ja riskid suureneda, sunniks see panku keskenduma piirkondlikule kaubandusele ja digitaalsetele lahendustele.“

Laur arvas, et käimasolev aasta võib tulla pankadele pigem positiivne, kui enamus tulu tuleb pankadel oma koduriigist. „Kõrge intressitaseme pealt teenitakse jätkuvalt head intressitulu ja Trumpiga kaasnev närvilisus aitab volatiilsetest turgudest kasu saada investeerimistulusid kasvatades.“

Taolisel deglobaliseerumisel oleks Koppeli hinnangul aga selge mõju tulude vähenemisele ja kulude kasvule, kui regulatsioonidega vastavuses olek muutub keerukamaks. „Süsteemi suurem fragmenteeritus tähendab ka võimalust riskide kontsentreerumiseks ning mis seal salata – kui popilt öelda, siis deglobaliseerumine vähendab suurte institutsioonide säilenõtkust.“