Kinnisvaraturul on mikrokorterite järele nõudlus pidevalt kasvav, sest stabiilset, teisalt paindlike tingimustega üüripinda vajavad nii siseriiklikult rändavad töötajad kui ka siia lühemaks või pikemaks ajaks saabuvad välismaalased, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Triin Sõro.
- Triin Sõro Foto: Uus Maa kinnisvarabüroo
See on aktiivne turg, millesse on valmis panustama nii väikesed jaeinvestorid kui ka suured tegijad, kes oleksid huvitatud tervetest üürimajadest. Tallinn meelitab paljusid ning linna elanikkond on pidevalt kasvav. Seetõttu on aktiivse kinnisvaraturu valguses üha rohkem vaja ka üürikortereid, kusjuures üha enam just mikrokortereid, mille väike üldpind võimaldaks väiksemaid kulusid ning investorist omanikule paindlikkust ja stabiilsust.
Oluline on paindlikkus
Mikrokorterite elanikkond on mitmekesine, sisuliselt läbilõige ühiskonnast. Nii on just mikrokorterite puhul üheks oluliseks teemaks tõusnud paindlikkuse võimaldamine üüriperioodi pikkuses. Aastase või suveperioodi lühiajalise lepingu kõrval vajatakse üha enam väga erineva pikkusega üürilepinguid igasugustel aegadel. Näiteks, paljud välismaalased tulevad siia tööle mõne projekti raames, mis kestab 2–4 kuud. Piisavalt pikk aeg, et mitte hotellis elada, kuid samas paljud korteriomanikud selliseid vahemikke ei paku. Kes seda pakub, on üüriturul kindlalt eelisseisus.
Kui välismaalased valivad elukoha peamiselt kesklinna või mõne ülikooli lähedusse, siis mujalt Eestist tulijad on asukoha suhtes avatumad ning otsivad pigem soodsamat üürihinda. Neid inimesi, kes ostavad mikrokorteri päriselt oma koduks, on aga väga üksikuid.
Mikrokorterite eelistatud üldpinnad on vahemikus 16–24 ruutmeetrit. Vanemate hoonete rekonstrueerimise käigus on pakkumisele tulnud ka väiksemaid tube, kuid nende järele ei pruugi nõudlus enam nii suur olla. Investoril tasub seega arvestada, et nii üldpinnast kui ka asukohast sõltub mikrokorteri üürihinnatase, kuid teisalt on üürnik pea alati ka olemas.
Arendamiseks vana kontorihoone
Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitu rajatud, on neile tegelikult palju enam turgu. Eriti tasub sellele mõelda neil vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks. Vanad büroomajad on enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab nende kohandamist mikrokorteritega majaks.
Mikrokorteritega maja planeerides tasub hilisemat silmas pidades kaaluda kahe erineva variandi vahel. Esiteks, ja praegu levinud võimaluseks, on valminud hoone müüa korterite kaupa edasi investoritele. Teine variant on hakata kortereid ise üürile andma, tekitades endale tervikliku rahavooga objekti. Muide, sellist üürimaja on hiljem võimalik ka edasi müüa, sest alati on liikvel institutsionaalseid suurinvestoreid, kes tunnevad selliste rahavoo-objektide vastu suurt huvi.
Seotud lood
Hiljaaegu ootamatult valitsusest ja ka sotside ridadest välja astunud endise ettevõtlusministri Urve Palo alustatud üürimajade programmiga saavad ettevõtjad riigi toel maapiirkondadesse kortermaju rajada.
Praeguseks teostuseni jõudnud endise ettevõtlusministri Urve Palo üürimajade idee tekitab ettevõtjate seas ebavõrdsust ning jätab riskid maksumaksja kanda.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”