Majandusõppejõud hoiatab pensionifondide kehvade tootluste eest

Peamiseks põhjuseks on pensionifondide investeeringud võlakirjadesse, mis praeguses makromajanduse keskkonnas pakuvad väga väikest või lausa negatiivset tootlust. OECD pensionifondide raport leiab, et Eesti pensionifondide reaaltootlus on liikmesriikide seas üks kehvemaid.

Kristjan Liivamäe sõnul on Eesti pensionifondide kehva tootluse üheks põhjuseks mitte fondijuhtide kehv töö, vaid seadusandlusest tulenevad piirangud. “Suur osa Eesti pensionifondide ning eelkõige konservatiivsete pensionifondide investeeringutest on tehtud võlakirjadesse, mis on tänases makromajanduse keskkonnas negatiivse reaaltootlusega investeering. Nende võlakirjade tootlus tähtajani jääb tänu ülimadalatele intressimääradele alla inflatsioonile, aga samal ajal on võlakirjad avatud tururiskile,” rääkis Liivamägi.

“Näiteks on Eesti pensionifondide raha investeeritud Saksamaa riigi 5-aastasesse võlakirja, mille intress on 0,0 protsenti ning turuhinnaga antud võlakirja ostes on tootlus tähtajani -0,2 protsenti. Euroopa Keskpank plaanib hakata intressimäärasid 2019. aastal tõstma, mis toob kaasa juba eelnevalt emiteeritud võlakirjade turuhindade languse, sest uute emiteeritavate võlakirjade intressimäärad on kõrgemad,” ütles Liivamägi.

“Ühe protsendipunktilise intressimäärade tõusu korral langeb 5-aastase Saksamaa riigi võlakirja väärtus turul pea viis protsenti. Seega toob Euroopa Keskpanga intressimäärade tõus Eesti pensionifondide võlakirjainvesteeringutele kaasa kaotusi“ ütles Liivamägi ja lisas, et kui eelnevad 18 aastat võis võlakirju nimetada riskivabaks tootluseks, siis 0-protsendilise intressimäära keskkonnas on võlakirjad ühtäkki muutunud tootlusevabaks riskiks.

Lisaks söövad investeeringu tootlust fondihalduri tasud. Liivamäe sõnul ilmestab olukorda hästi finantsmaailmas kehtiv ütlus, et finantsinvesteeringutest võib teenida, aga võib ka mitte teenida tulu, kuid fondihalduri teenustasu tuleb kindlasti maksta. “Minule, kui pensionifondi raha kogujale, on majanduslikult ebaatraktiivne paigutada raha negatiivse reaaltootlusega finantsinstrumentidesse ning selle eest maksta veel lisaks teenustasu,” rääkis Liivamägi.

Mainori ja Taltechi vanemlektori sõnul on keeruline teha etteheiteid pensionifondide halduritele, kuna nad järgivad neile ette kirjutatud seadusi. “Riik kohustab varahaldureid kapitali võlakirjadesse paigutama, isegi kui see on praeguses makromajanduse olukorras ebaatraktiivne investeering,” mainis Liivamägi.

“Kuna finantsturud on pidevas muutumises ning pensionifondide süsteemi loomisel ei suutnud riik ette näha olukorda, kus investeerimisjärku väljakirjadesse investeerimisel võib teenida negatiivset tootlust, siis tuleks üle vaadata pensionifondide varade investeerimisel kehtivad piirangud ning vajadusel neid vastavalt tänasele turuolukorrale muuta.“

“Ühe lahendusena võiks riik muuta seadust ning võimaldada varahalduritel paindlikumalt investeerida. Kui võlakirjad on tänases makromajanduse tsüklis negatiivse reaaltootlusega, siis võiks fondihalduril olla paindlikumad võimalused teistesse varaklassidesse investeerimisel,” ütles Liivamägi.

„Lisaks eelnevale on väga oluline pensionifondidesse raha kogujate finantsteadlikkuse tõstmine ning ootuste juhtimine,“ leiab Liivamägi.

„Kui inimesed on otsustanud koguda oma pensionit konservatiivsetesse pensionifondidesse, siis on neil ebamõistlik tänases makromajanduse keskkonnas oodata nendelt fondidelt positiivset reaaltootlust, kuna pensionifondis olevate võlakirjade tootlus paratamatult jääb alla inflatsioonile. Pensionikogujatele võiks selgitada, et millistesse finantsinstrumentidesse erinevad pensionifondid investeerivad ning milline on erinevate fondide riski ja tootluse ootus. Finantsturgudel kehtib põhimõte, et kõrgema tootluse teenimiseks on vaja võtta kõrgemat riski. Kui pensionkoguja soovib saada kõrgemat tootlust, siis paratamatult peab ta aktsepteerima ka kõrgemat riski,“ leidis Liivamägi.