Sotsiaalmaksu laest arvudes

Tööandjate keskliit tegi ettepaneku kehtestada sotsiaalmaksu lagi kolme keskmise palga tasemele juba kolm aastat tagasi. Vahepealse ajaga on keskmine palk tõusnud 22% ning ka sotsiaalmaksu laekumine on kasvanud 25%, kuna ka hõive on kasvanud. Sotsiaalmaksu tulu moodustab üle 3 miljardi euro – 30% riigieelarvest ja 35% kogu maksutulust. Tänavu teise kvartali keskmine palk oli 1321 eurot, ehk me räägiksime praegu juba maksulaest ligi 4000eurose brutopalga tasemel.

Aastatel 2013–2017 kahanes tegelikult kolmekordset keskmist palka saavate inimeste arv ca 1% aastas, kuid 2016. aastal oli vähenemine tervelt 8%. Põhjus on, et keskmise palgasaaja palk on kasvanud kiiremini kui vähemalt kolmekordset keskmist palka saaval inimesel. Kokku teenib kolmekordset keskmist palka ca 11 000 inimest.

Suurem osa sihtgrupist ehk 16% töötab IKT-alal, 14% töötlevas tööstuses ja 11% kaubanduses. See näitab, et sotsiaalmaksu laest kasusaajad jagunevad võrdlemisi ühtlasi erinevate valdkondade vahel. Tervelt 7,2% töötab tervishoius. Seega ei ole see ühe valdkonna teema. Võitjaid on palju.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamise kulu riigieelarvele oleks 2017. aasta andmete põhjal kolmekordse keskmise palga tasemel 65–70 miljonit eurot ja neljakordse keskmise palga tasemel 35–40 miljonit eurot aastas. Samas iga uus sotsiaalmaksu laele kvalifitseeruv töökoht looks 30 000 eurot täiendavat tööjõumaksutulu aastas, millele lisanduks kaudne tulu tarbimismaksudest ja lisandunud väärtuse kasvust. Kõigest 2000 uut kõrgepalgalist töökohta kataks täielikult maksuaugu.

Näiteks Rootsis kaasneb uuringu kohaselt iga uue kõrgkvalifitseeritud töökohaga kaudselt kolm uut tugisektori töökohta. Meie kontekstis tähendaks see keskmise palga tõusu, mis tähendaks ka maksulae tõusu.

Sageli tuuakse sotsiaalmaksu lae negatiivseks näiteks Läti juhtumit, mis pole kuigi õnnestunud näide, kuna Lätis kehtestati sotsiaalmaksu lagi majanduskriisis 2010. aastal, mil eelarvetulu niikuinii vähenes ja uusi töökohti loodi vähe. Eelarvetulude saamiseks lõpetati lae rakendamine juba kahe aasta pärast, mistõttu ei antud sellele mõju avaldumiseks ka piisavalt aega. Teine probleem Läti puhul oli see, et lagi kehtestati ca 4,5–5 keskmise palga tasemele, mis on selgelt liiga kõrge ja kättesaadav pigem üksnes tippjuhtidele.

Lagi annaks ka täiendavat tulu. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine annaks selge orientiiri, milline peaks olema endale, tööandjale, juhatuse liikmetele, käsunduslepinguga töötajatele jt sarnastele, sageli dividenditulust elajatele soovituslik palga orientiir, mis vabastaks nad kohustusest oma töösuhet selgitada. Kui sellest seltskonnast tekiks 1000 maksulae maksjat, annaks see täiendavalt aastas 15 miljonit eurot maksutulu.

Sotsiaalmaksu lagi on kehtestatud näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis, Kanadas, Iisraelis, Mehhikos ja Türgis.