• OMX Baltic0,62%304,6
  • OMX Riga−0,45%874,44
  • OMX Tallinn0,23%1 958,98
  • OMX Vilnius0,39%1 159,91
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−1,4%8 537,87
  • Nikkei 225−4,05%35 617,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • OMX Baltic0,62%304,6
  • OMX Riga−0,45%874,44
  • OMX Tallinn0,23%1 958,98
  • OMX Vilnius0,39%1 159,91
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−1,4%8 537,87
  • Nikkei 225−4,05%35 617,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • 30.03.25, 06:00

Jarno Edur: kes maksab „memme-taadi“ vaeva pensionieas?

Igaühel tuleb vastutus oma pensioni kogumise eest võtta enda peale. Targaks tegutsemiseks oleks vaja ka riigi toel pakkuda head ja kvaliteetset pensioninõustamist, mis nügiks inimesi pensioniks kogumisega varem alustama, kirjutab Jarno Edur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Jarno Edur.
  • Jarno Edur. Foto: Erakogu
Kindlasti olete kuulnud lugu, kus grupp pimedaid mehi viiakse elevandi juurde ja igale mehele antakse kompida üht elevandi kehaosa. Seejärel palutakse selgitada, milline nende arvates elevant on. Üks katsub elevandi lonti ja järeldab, et elevant on nagu madu; teine aga elevandi kõrva ja järeldab, et elevant on nagu lehvik; kolmas elevandi selga ja usub, et elevant on nagu sein. Neil kõigil on õigus ja samal ajal ei ole ka. Sama näeme pensionist rääkides.
Ühiskonnas arutletakse selle üle, kes peaks “memmele-taadile” pensioni koguma. Üks arvab, et pensioniks kogumine pole mõistlik, sest riigipension kasvab mühinal kui pärmi peal. Teine kahtlustab, et tootlus on inflatsiooni tõttu väike. Kolmas kardab, et ta ei elagi pensionini. Neil kõigil on õigus ja samal ajal ei ole ka.
Tõde kuulutab igaüks oma arusaama pinnalt. Tulevase “memme-taadi” ehk praeguste tööealiste otsuseid pensionikogumisel ei tohiks teha lähtudes kellegi kitsast vaatenurgast. Nii võibki jääda ekslik mulje, et elevant on lehvik või madu. Mõista tuleb tervikpilti, mis nõuab meie kõige väärtuslikumat valuutat tänases infokülluses: tähelepanu ja keskendumisvõimet.
Pensionikogumise olulisus meenub kaubanduskeskusi külastades. Diskussioon müügimeestega piirneb üksnes tootluse graafikujuppide võrdlemisega, mitte sisulise aruteluga. Maailmapraktikas on pensioni planeerimine põhjalikult läbimõeldud tegevus, mis päädib konkreetse plaani, tegevuskava ja selle regulaarse ülevaatamisega.
Liiga noor pensionisüsteem
Vaadates kuidas meie rahvastikupüramiidis vanemaealiste osakaal mühinal kasvab, võiks nii mõneski meis äratuskell heliseda. Korra aastas sotsiaalministeeriumi korraldatavast „Pensionipäevast“ on abi, kuid sellest hoolimata jääb „tuleviku minaga“ kohtumine kaugeks nagu võimalik veesilm kõrbeliivas.
Meie pensionisüsteem on noor ja pole veel üht terviktsüklit läbida jõudnud, et oleksime saanud näha pensionäre, kes on endale pensioniks kogumise kaudu korraliku sissetuleku taganud. Kipume uskuma, et riigipensionist piisab, sest seni on justkui piisanud. Kuid see ongi meie süsteemi peamine murelaps: riigipension ja selle jätkusuutlikkus. Riigipension põhineb demograafial ja vähesed teavad, et maksmaksjate arvu langeva trendi tõttu saab tänane 40-aastane riigipensionile alles pigem 70-aastaselt. Taktikalised muudatused on meid selleni toonud ja need meid siit enam edasi ei vii.
Selge on see, et nii elus kui sõjapidamises on strateegia taktikast alati üle. Uus strateegia võiks seisneda selles, et inimesed peavad võtma vastutuse pensionikogumise eest endi õlule, sest muud varianti lihtsalt ei ole. Maksude peale keeramisega täna ja tulevikus muudame oma riigi üha konkurentsivõimetumaks.
Esimesse sambasse kuhjuvate riigi tulevikulubaduste koorma kõrval kasvab taas ka reaalselt kokku kogutav vara II ja III pensionisambas. Hoolimata pensionisammaste lõhkumisest, on üha rohkem ärksaid päid, kes on teadvustanud kolmanda pensionisamba maagiat.
Vaadates meie pensionisüsteemi eeskätt II ja III samba kontekstis, siis tegelikult on meil väga hea, paindlik ja maksusoodne raamistik. Võiks suisa öelda, et elame pensionikogumise kuldajastul.
Nii kogujasõbralikku pensionisüsteemi on raske leida: paned raha kõrvale, saad maksusoodustusi, investeerid maailmatasemel lahendustesse ja vajadusel pääsed igal hetkel kogutule ligi. See raha tõesti kasvab liitintressi mõjul justkui pärmi peal ja annab kindlustunde täna kui tulevikus.
Nõustamine riigi toel
Kuidas aga ülejäänud inimesi kaasata, et meil oleks finantsiliselt tugevam ühiskond? Parim innovatsioon ei sünni üldjuhul suurtest asutustest, vaid väikestest mässajatest. Paraku selleks, et suurte asutuste pimedates koridorides tulevikutrendidele tõrvikuga tuld näidata ja uuenduslikke ideid ellu kutsuda, on vaja enne mitu seitsme peaga lohet surmata. Edukas innovatsioon sünnib vaid läbi iseenda tegutsemise. Sama on ka pensioniks kogumisega, vastutus selle eest tuleb igaühel võtta enda peale.
Üha rohkem on kuulda keskikka jõudnute hulgas avaldusi, et oleks võinud jah varem alustada, siis oleks täna juba korralik summa koos. Kuna entusiastid tegutsevad juba aastaid, siis oleks vaja teha järgmine samm, et see info ka laiematesse massidesse jõuaks.
Eesti edulugu võiks olla targast rahvast, kes sai aru, et tegutsedes tuleb tulemus. Selleks, et tegutseda targalt, oleks vaja ka riigi toel pakkuda head ja kvaliteetset pensioninõustamist. Nii head digilahendused kui ka nõustajad, kes räägivad süsteemi toimimisest, kogumise vajadusest ning võimalustest, annavad võimaluse meie rahval saada finantsiliselt tugevamaks. Anname inimestele õiged tööriistad ja info ja aitame neil teha parimaid otsuseid.
Minu kogemus üle mitmekümne aasta valdkonnas näitab seda, et kui inimestele rahulikult selgitada, siis kõik on tänulikud, et neid tegutsema nügiti. Tegutsemise järel on kasu ilmne nii tulevikus kui ka praegu: see on sinu raha, sinu kindlustunne. Seniks aga, nutikad tuleviku „memmed-taadid“ tegutsema ning varugem aega ja kriitlist meelt elevandi ära tundmisel.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele