Uue aasta suurim risk on arutu kulutamine

Arvan, et parem-halvem tunnetus on paljuski inimeste peas kinni. Loomulikult on ka objektiivsemaid näitajaid kui inimese tundeskaala. Näiteks see, kui palju inimesed suudavad panna kõrvale teenitavast sissetulekust säästudeks.

Samuti, kas peab töötama mitmel töökohal või piisab ühest palgast, et jääks ka aega perega koos veetmiseks, hobidega tegelemiseks, puhkamiseks – kõigeks selleks, mis muudab inimese õnnelikumaks. Oluline näitaja sellest, kui hästi inimestel läheb, on ka see, kui palju ollakse valmis omale kuuluvat teistega jagama.

Kui inimestel või ka ettevõtetel läheb majanduslikult hästi, ollakse valmis rohkem panustama heategevuseks, kulutama pehmetele väärtustele, töötajate ja ligimeste heaoluks, ka ilule ja kunstile. Tundub, et lõppev aasta on viinud meid lähemale sellisele olukorrale. Kas see ka kestab või mitte, on iseküsimus. Siiski sõltub meie endi tunnetus õnnestumisest või ebaõnnestumisest palju sellest, kuidas me kõigesse sellisesse materiaalsesse ja käegakatsutavasse suhtume.

Piibellik põhimõte on see, et esimene osa teenitud tulust ja kogutud viljast kuulub Jumalale ja ülejäänud on oma osa. Kui nõnda suhtuda annetamisse ja heategevusse, oleks ilm meie ümber parem. Enamasti toimib inimene vastupidi – kui jääb üle, jagatakse teistega. Kui aga osatakse esmalt anda, saadakse ka ise rohkem tagasi. Siis on iga aasta võrdselt hea ja elu õnnelik.

Kuna majanduslikult on kätte jõudnud head ajad, on suurim risk ehk arutu kulutamine sinna, kuhu tingimata vaja ei ole. Samuti on risk see, et säästude kogumise asemel kulutatakse kõik ära. See puudutab nii riigi kui ka üksikisiku tasandit.

Ettevõtjad tegutsevad valdavalt kainemalt ja vähem emotsionaalselt kui poliitikud või tavainimene, kellele ootamatult saabuvad paremad ajad. Piiblis on umbes 3000 aasta tagune õpetus sellest, et kui saabuvad külluseaastad tuleb kõrvale panna ja säästa, siis tuleb elada nende säästude toel üle põua- ja ikalduseaastad, mis paratamatult saabuvad.

Pühakirjas on ka õpetus sellest, kuidas arukalt investeerida. Kui kaevad oma talendid ainult maasse, siis nende väärtus mitte ei jää samaks, vaid väheneb, sest inflatsioon sööb selle ära. Nõnda toimib arutu majapidaja. Arukas säästmine ei tähenda ainult sukasäärde kogumist, vaid ka vahendite paigutamist nõnda, et säästetu väärtus kasvab. Kui riik, ettevõtjad ja ka iga inimene toimib selle ajatu, samas lihtsa tõe kohaselt, on suuremad riskid maandatud.