Enamus Eesti ettevõtteid eelistab aasta lõpus preemia maksmise asemel korraldada jõulupeo. Nii ettevõtte kui ka töötaja jaoks on rahaliselt igapidi kasulikum aga aastase tulemustasu või lihtsalt suurema palga maksmine, leiab Eest Ettevõtluskõrgkool Mainori õigusõppejõud Janus Paurman.
- Janus Paurman Foto: Erakogu
Ettevõtte jõulupeole kulutatud summa pealt peab tasuma erisoodustusmaksu. Erisoodustusmaks on küllalt kulukas ning koosneb tulumaksust ning sotsiaalmaksust, mis tähendab, et igale kulutatud sajale eurole peab ettevõte riigile 66,25 eurot lisaks makse tasuma. Erisoodustusmaks läheb üldisesse riigipotti ja inimene selle pealt endale mingit isiklikku eelist ei saa.
Kui aga sama raha maksta inimesele boonuse või palgana, siis läheb see summa tema isiklikku palgafondi, mille arvel suurenevad tulevikus pension, emapalk ning haiguspäevade tasu.
Ühisüritustel on palju eeliseid suuremast motivatsioonist kuni meeskonnavaimu tugevdamiseni, aga töötaja jaoks pole see siiski rahaliselt kasulik. Seega tasub ettevõtetel tulevikus kaaluda, kumb on töötajatele tegelikult parem. Ja kas inimesed eelistavad saada rohkem sotsiaalseid hüvitisi ning palka, mille eest korraldada endale ise jõulupidu.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”