Kiirstatistika viib valede järeldusteni

Statistikaameti kvartaliarvestuse järgi suurenes ettevõtete sektori käibe ja kulude vahe möödunud aastal 4 protsenti. Seda numbrit ei tohiks aga võtta ettevõtete sektori kasumina (nagu statistikaamet oma pressiteates kirjutab), vaid ettevõtete tulude ja kulude esialgse vahena. See näitaja võib oluliselt erineda nii ettevõtete sektori kasumist kui ka aastaarvestuses leitud tulude ja kulude vahest. Näiteks oli tunamullu kvartaliarvestusena leitud ettevõtete tulude ja kulude vahe aastaaruannete järgi leitud ettevõtete aruandeaasta kasumist 87 protsenti väiksem ning viie aasta keskmine erinevus on olnud 27 protsenti.

Samuti on kvartaliarvestuses leitud tulude ja kulude vahe muutus erinev ettevõtete sektori kasumi muutusest. Kui kvartaliarvestuses ei ole ettevõtete viimaste aastate tulude ja kulude vahe tase küündinud 2007. aasta tipuni, siis aastaarvestuses oli ettevõtete sektori kogukasum ülemöödunud aastal lausa kolmandiku võrra majanduskriisieelsest tipust kõrgem.

Vaatamata nendele statistilistele nüanssidele võib eelmist aastat lugeda ettevõtete sektorile heaks aastaks. Esialgse arvestuse järgi suurenes sektori kogukäive teist aastat järjest kümnendiku võrra, kusjuures aasta teine pool oli esimesest parem. Kuigi tööjõukulude kasv on kiirenenud, on tugev käibe kasv seda kompenseerinud ning tööjõukulude osakaal ettevõtete sektori käibes on viimasel kolmel aastal püsinud enam-vähem stabiilsel, kuid kõrgel tasemel. Samas on ka ettevõtete käive kvartalite ja aastaaruannete järgi tehtud arvestustes väga erinev ning see erinevus on viimaste aastatega suurenenud.

Kuigi kvartaliarvestuses vähenesid ettevõtete sektori investeeringud mullu protsendi võrra, ei saa seda numbrit uskuda, sest täpsema aastastatistika järgi olid ülemöödunud aastal ettevõtete investeeringud kvartaliarvestusest lausa 75 protsenti suuremad ning viimase viie aasta keskmine erinevus on 62 protsenti aastastatistika kasuks. Kahjuks ei ole kvartaliarvestusi täpsema aastaarvestusega parandatud – metoodiliselt ei oleks see ilmselt ka võimalik.

Ebatäpne kvartaliarvestus annab meile aga vale pildi majanduskeskkonnast. Näiteks kui kaks aastat tagasi näitas statistika, et majanduskriisijärgsetel aastatel on ettevõtete investeeringud olnud languses neli aastat järjest, möödunud aasta kevadel selgus, et kolm aastat, kuid viimased numbrid näitavad hoopis seda, et ettevõtete investeeringud on languses olnud vaid kaks aastat järjest.