Idee tulevikuks – isikustatud maksukonto

Mitte ainult futuristid, vaid ka teadlased kõnelevad multietapilisest elust. Kui praegu on valdav kolmeetapiline elu ehk õppimine, tööelu ja pensionipõlv, siis ajal, mil tehnoloogia muudab töö olemust, meditsiin parandab vanemaealiste elukvaliteeti ja keskmine eluiga kasvab, on järjest ebatõenäolisem, et me töötame üle elukaare samal erialal ja samas kohas.

Tulevikus hakkab töötamise periood vahelduma õppimisega ning karjääri jooksul võib inimese eriala täielikult vahetuda. Elu on muutumas märksa mobiilsemaks, seda igas mõttes.

Diskuteeritakse, milline võiks olla selliseid multietapilise elukorralduse muutusi arvesse võttev sotsiaalkaitsesüsteem, mis ühelt poolt leevendaks tööturul ülemineku riske (aega mil omandatakse uut eriala või tõstetakse olemasolevate oskuste taset) ja teisalt oleks tagatud elamisväärne pensionipõlv viimases eluetapis. Enam ollakse keskendunud viimasel ajal küll kitsalt pensionile.

Multietapilise elu valikud on inimesele väga individuaalsed ja neid tuleb teha erinevatesse eluetappidesse sisenemisel korduvalt ning see võib päädida võnkuva sissetulekutemustriga, mis kasvatab oluliselt ebakindluse riske. On leitud, et oluline lähtekoht riigile sellise uue elukorraldusega hakkama saamiseks on anda suuremaid valikuvõimalusi kogu eluea jooksul. Tulevikuhindajad toovad esile, et praegune, 20. sajandil paika loksunud sotsiaalkaitsesüsteem ei toimi sellise elukorralduse puhul.

Näiteks: mida pikemaks kujuneb meie pensioniaastate suhe töötatud aastatesse, seda kõrgem peaks olema säästumäär, et tagada pikema pensionipõlvega seotud sissetulekute vajadus. See võib osutuda liiga kulukaks nii riigile kui ka inimesele endale, kui sellele ei mõelda piisavalt vara.

Selge on, et see ei juhtu üleöö ning ka riik ei pea langetama üleliia radikaalseid otsuseid kohe. Küll aga oleks mõistlik samm-sammult selliseid muutusi arvesse võtva süsteemi poole liikuda. Millest võiks alustada?

Senine sotsiaalkaitsesüsteem on tugeva solidaarsuse printsiibiga ning peaaegu olematu isikustatud osaga. Tööandjate makstavast sotsiaalmaksust kaetakse valdavalt pensionimaksete osa ning töötukindlustusmakse, mis on kahasse tööandja ja töötajapoolse panusega katab töötuks jäämise riski. Pensionisüsteemis on meil isikustatud vaid teise ja kolmanda samba osa.

Tulevikus me jääme pensionile ilmselt peaaegu kõik, töötuks jäämise oht aga on seda väiksem, mida paindlikum ja mitmekesisem on tööturg. Mida üldse tähendab töötuks jäämine tulevikus ja kas see on ainuke risk, mis meid tööturul varitseb? Kui ma omandan uut eriala ja võtan selleks enesetäiendamise perioodiks töölt vabaks ja seetõttu kaotan sissetuleku, siis sellel perioodil oleks inimesele vajadus kompenseerida vähemalt osa sissetulekust, et säilitada elukvaliteet

Või teine olukord – omandan uue eriala ja hakkan diginomaadiks ja pakun teenuseid platvormipõhiselt – mida see tähendaks tööturul osalemise või mitteosalemise mõttes? Kes on mu tööandja ja kas ta maksab minu eest sotsiaalmaksu, pole kindel. Ehk tööturu paindlikkusega kaasnevad olukorrad, kus on raske määratleda, kes on tööandja, kes maksab makse. Need on lisaväljakutsed ka riigile, kuidas lisada tänasele valdavalt solidaarsele ja tööandjakesksetele maksudele tuginevale sotsiaalkaitsesüsteemile enam isikustatud osa.

Arvestades eelkirjeldatud muutusi, kus inimeste otsustel oma tööelus on märksa suurem roll, on vajadus (ja ka võimalus) luua nn isikustatud maksukonto. Tõsta isikustatud osa sotsiaalkindlustuse süsteemis st lisaks nii-öelda solidaarsele potile, on sisse- kui ka väljamaksed seotud kindla isikuga. Sellele kontole saab suunata pensioni teise samba ja töötukindlustuse.

Maksed on jaotatud tööandja ja inimese (töövõtja) vahel. Isikustatud osa maksab nii inimene ise, teades, et tulevikus saab ta seda kasutada tööturu riskide maandamiseks (karjääri katkestamine õpinguteks, töötus vms) ning pensionipõlve kindlustamiseks. Tööandja makse on jaotatud solidaarse ja isikustatud konto vahel, millise proportsiooniga, see on otsustuskoht ja vajaks täiendavaid arvutusi.

Mis on sellise isikustatud maksukonto kasud? Esmalt, sel viisil saaks riik maandada ennekõike tööturu muutustega kaasnevaid riske sotsiaalsüsteemile, kus järjest rohkem inimesi on iseendale tööandjad või nad pakuvad teenust ning on raske tuvastada tööandjat ehk maksumaksjat. Teiseks, tööandjatele väheneb üldine maksukoormus.

Kolmandaks, kasvaks inimeste kindlustunne ja võimalus maandada multietapilisel elukaarel tekkivaid erinevaid riske (elukestva õppega, paindliku töökorraldusega aga ka töötu olemisega). Samas kui inimene suudab olla efektiivne ja hea finantskirjaoskusega, siis on võimalus kasvatada isikustatud maksukontol tulusid ning tagada nii kõrgem sissetulek pensionipõlves.