2018. aasta näitas ärikinnisvara turul, et karavan läheb edasi, hoolimata taustal kõlavatest hõigetest. Turg tervikuna olulist trendimuutust ei näidanud, suuremad amplituudid jäid olemata, kuigi teatud aspektides osutus aasta oodatust erinevaks, kinnitab Colliers Internationali partner Margus Tinno.
- Colliers Internationali partner Margus Tinno Foto: Raul Mee
Positiivseks võib 2018. aastal pidada büroopindade turu head tervist, kus oodatud vakantsuse kasv ja kaasnevad kõrvalnähud jäid tulemata. Negatiivse poole pealt tuleb tõsta esile investeeringute turu selget lati alt läbijooksu – nägime kolmandat aastat järjest langevat kogumahtu.
2018. aasta tõstis taas esile kogemuse ja pädevuse olulisust – tark ei torma! Aasta teises pooles ilmnesid selgemalt muutused pankade laenupoliitikas, tulenevalt nii regulatsioonidest kui ka kesisemast konkurentsist. Midagi drastilist finantseerimises ei ole toimunud, kuid nõksu kallimaks ja tülikamaks on protsess küll muutunud, mida tunnistavad ka mitmed arvamusliidritest turuosalised.
Ärikinnisvara turg käib käsikäes üldise majandusega ja 2018. aastal see suhe töötas endiselt. Peamiste investorite ja arendajate kapitaliseeritus on hea ja soov kapitali teenima panna tugev. Muretu tegutsemise peamiseks takistuseks saavad piiratud nõudlus ning kasvanud ehitushind, mistõttu spekulatiivse riski võtmise edukus eeldab nii kogemust kui ka head vaistu.
Millises turufaasis me siis ikkagi oleme? Kümne aastaga on Tallinnas lisandunud 70% büroopinda (sh 58% spekulatiivset), 61% kaubanduspinda ja 128% tootmis-laopinda. Numbrid on ärevad ning sama tempoga jätkamiseks peab eeldama taustsüsteemi korrelatiivset kasvu, mis on pigem ebatõenäoline. Tervikturu kontekstis oleme jõudnud ilmselt tippu või platoole, mis on küll natuke kitsas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“