Kuidas Soome turistid leiaksid taas tee Eestisse?

Paneks kõik teenindajad kogu aeg naeratama ja kõik eestlased perfektset soome keelt rääkima ja soomlased veedakski juba iga nädalavahetuse Tallinnas? Vaevalt, et keegi nii lihtsustatult mõtleb. Soomlaste hulga langust seostatakse tihti ka Soomest puuduva turismiesindajaga. Kuid ka see pole põhjus. Kasvas ja kahanes soomlaste reisimine ju ka siis, kui Soome suunal töötas mitu turismiesindajat. Tõusnud hinnadki pole languse põhjus. Soomlaste Eestisse jäetud turismitulu suurenes mullu turistide arvu vähenemisele vaatamata ja see näitab, et külastajad peavad turismiteenuste sisu hinna vääriliseks.

Vaatame statistikat. 93% välisreise tegevatest soomlastest on Eestis käinud, enamasti Tallinnas. Niisiis on esimene järeldus, et peame motiveerima korduvkülastusi Soomest, andma küllaga infot ja põhjust siia tagasi tulla. Võiksime Soomesse suhtuda nagu meie oma siseturgu, minema Eesti üldtutvustusest ja põhiatraktsioonidest palju spetsiifilisemaks ning jagama üksikasjalikku infot mitmesugustele sihtrühmadele kõige kohta, mis Eestis põnevat.

Turisti kogemust Eestis mõjutavad paljud tegijad, mis tähendab, et ka edu ehk antud juhul Soome turistide arvu suurenemise saavutame me siis, kui needsamad mõjutajad seljad kokku panevad. 12. märtsil ühendasimegi EASi turismiarenduskeskuse eestvedamisel jõud turismi tipptegijatega: Tallinna Sadam, Tallink, Eckerö Line, Viking Line, Finnair, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit ja Tallinna ettevõtlusameti turismiosakond. Leppisime kokku, et alustame sellest, et töötame koos välja peamised ühised turismisõnumid Soome ning kommunikeerime neid reisihuvilistele. Lisaks sellele on EASis tööle asunud Eesti esindaja koostööks Soome turismi äriklientidega ning lähiajal alustab tööd ka Soome kommunikatsioonijuht. Kogu sektoriga käib tihe arutelu, milliseid muutusi saavad ettevõtted teha tootearenduses, lähtudes soomlaste eelistustest.

Lisaks tuleb jätkata reisimotivatsiooni loovatesse üritustesse ja atraktsioonidesse panustamist, kuna see tasub end ära palju laiemalt kui ainult ürituse korraldajatele. Näiteks toimusid jaanuaris Otepääl nii kahevõistluse kui ka murdmaasuusatamise maailmakarikaetapp, mis tõi kaasa 13 336 ööbimist, mida oli 4597 võrra ehk tervelt 53% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris.

Trendid muutuvad aeglaselt, kuid usume, et üheskoos partneritega pingutades hakkavad need muutuma. Meie ühiselt edastatav sõnum on, et Eestis on palju avastada, siin ootab soe vastuvõtt ja hea hinna-kvaliteedi suhe. Prognoos on hea: ka eestlased on Eestimaal palju reisinud, ometi tegi meie siseturism rekordi kuuendat aastat järjest. Suhtugem ka soomlasse nagu omainimesse, kel küll juba on Eesti kohta teadmisi ja muljeid, aga on ka soovi veel rohkem avastada.