Maksuamet ärgu raisaku maksumaksja raha

Maksuamet teatas, et investeerib 800 000 eurot ja loob maailmas ainulaadse teenuse „Peegeldus“. See võimaldab näha iga ettevõtte maksutausta ja muudab nii ärikeskkonna läbipaistvamaks.

Mulle see plaan ei meeldi. Halvimal juhul töötab see eesmärgile risti vastu, parimal juhul tähendab aga raisatud 800 000 eurot maksumaksja raha.

Ütlen kohe ära, et ma ei ole erapooletu. Olen vastutav Äripäeva Infopanga ellu kutsumise eest, mis püüab samas vallas klientidele tasulisi teenuseid pakkuda. Aga ehk just seetõttu näen seda temaatikat sügavamalt.

Olen inimestega rääkinud ja ilma süvenemata öeldakse, et loomulikult on maksuamet tubli, kui arendab teenuseid, mis aitavad kaabakaid tuvastada. Printsiibis olen nõus, „kaabaka“ koht ei peaks olema äris, sest lõppeb see paratamatult ausa ettevõtja raha moel või teisel omastamisega. Aga mulle tundub, et maksuamet on siin läinud kaugemale talle seadusega pandud kohustusest koguda makse.

See viimane on oluline, sest Eestis on kümne aasta jooksul välja arenenud väike, aga tubli ja konkurentsitihe äriinfo tööstus, kelle ülesanne on pakkuda infoteenuseid, mis aitavad äririskid ära mõõta ja päevavalgele tuua: näiteks Creditinfo (vana nimega Krediidiinfo), Inforegister, Bisnode, Taust.ee, Teatmik, Äripäeva Infopank. Miks peaks maksuamet tulema sellele turule oma teenustega konkureerima?

Ma ei ole kindel, et ametnikud üldse konkurentsiolukorra peale mõtlesid. Kui võiks tuua võrdluse, siis on see üürimajade ehituse või Estonian Airi taoline näide riigikapitalismist. See on lihtsustatud vaade, kus seaduse alusel enda haldusalas kogutud vara (loe: andmed) soovitakse ära kasutada sellest lähtuvate teenuste loomiseks, milleks ei ole seadusest ega avalikust huvist lähtuvat vajadust.

Kõige esmane tagajärg on ilma järgneva kasuta kulutatud 800 000 eurot. Kuigi maksuamet väidab, et tegemist on maailmas ainulaadse lahendusega, on see õige ehk vaid tehniliselt vaadates. Sisulises mõttes maksuamet turule midagi uut ei too. Kõigil eelmainitud infoettevõtetel on oma tooteportfellides taoline lahendus olemas. Igaüks on teinud seda veidi omal moel ja nii on Eesti ettevõtjal lausa suurepärane valikuvõimalus. Sealjuures pakub Teatmik lihtsamaid vaateid veebis tasuta ja kõigil Äripäeva tellijatel on Infopanga hõbe-versioonis samuti sellele infole vaba ligipääs.

Archimedes ütles kunagi, et andke mulle toetuspunkt ja ma liigutan maailma. Tahaksin praegu öelda, et andke mulle 800 000 eurot ja ma teen midagi sellist, millest maksuamet ei oska unistadagi. Jah, infoäri nõuab suuri investeeringuid äriarendusse, aga ligi miljon eurot investeerimisraha on meie sektoris suurusjärk, kuhu ulatub terve sektori aastane investeerimismaht kogu teenuste portfelli arendamiseks. Siin me räägime aga üheainsa teenuse arendusest.

See viib järgmise tõdemuseni, et tõenäoliselt on see projekt korralikult läbi mõtlemata ja tegeliku võidu saab sellest vaid arenduspartner Nortal. Probleem ei ole siin muidugi Nortalis, töö on tellija materjalist. Lihtsalt see materjal ei ole piisavalt hästi ette valmistatud.

Kes on vähegi äriarendusega kokku puutunud ja loeb pressiteates esitatud seletusi, adub, et selle projekti idee on vormunud kabinetivaikuses. Testküsimus – mitme ettevõtjaga on maksuamet arendusprotsessi jooksul suhelnud, et teada saada, kas ja miks nad sellist teenust kasutaksid? Julgen küll öelda, et praegu liigitub see rohkem nice-to-have-lahenduste kilda, millel ei ole isegi tasuta pakkudes liiga palju kasutajaid.

Negatiivse stsenaariumi korral leiab maksuamet, kes kahtlemata on suur, võimas ja rahakas, järgmised miljonid, mida infoärisse investeerida. Selline sekkumine konkurentsitihedale turule jätaks siis juba oma jälje. Halvimal juhul lööks see valusalt siin toimetavate eraettevõtete investeerimisvõimekust ja halvendaks teenuste kvaliteeti infoturul ja ärikeskkonna tegelikku läbipaistvust. Riskid kasvaksid ja kahjud suureneksid.

Et mitte lõpuni „virin-kommentaari“ malli kinni jääda, teeksin maksuameti juhile Valdur Laidile ettepaneku, mis puudutab riigi infosüsteeme laiemalt. Ärikeskkonda aitaks tõsiselt läbipaistvamaks ja efektiivsemaks muuta, kui teha kogu riigi poolt seaduste kohaselt kogutud andmestik eraettevõtetele lihtsalt ja ilma tasuta kättesaadavaks. Kinnitan, et see käivitaks äriinfo teenuste jõulise innovatsioonilaine. 800 000 euroga tehtaks tõepoolest imet. Andmekaitse reeglid ja andmekaitseinspektsioon loomulikult jääksid.