Palga võõrale kontole kandja osaleb pettuses

Võlgadest kõrvalehiilimiseks palga sularahas või võõrale kontole maksmine on levinud ka suurettevõtetes. Juriidiliselt on see korrektne, aga sisuliselt moraalne sigadus, millega toetatakse varimajandust ning tehakse kannatanutele lisakahju.

Eestis on ligi 10 000 elatisvõlglast, kes jätavad just selliseid skeeme kasutades oma lastele elamiskulud tasumata. Ettevõtja, kes maksab palga teadlikult võlgade väljanõudmise takistamiseks võõrale kontole, on sisuliselt petuskeemi osaline ning moraalselt vastutav.

Kui presidendilt teenetemedali saanud suurettevõtja Oleg Gross tunnistab sellises varimajanduse skeemis osalemist uhkusega meedias, siis joonduvad selle järgi ka väiksemad firmad ning ebaõiglus ühiskonnas kasvab. Just niimoodi, oma tegelikke sissetulekuid varjates, ei saagi me avoviiolitelt varastatud raha kunagi tagasi ja see peaks olema ühiskonnas selgelt taunitud.

Süüdlane pole kuri kohtutäitur, vaid inimene, kes pahatahtlikult oma võlgu ära ei maksa. Võlgade palgast kinnipidamine on täitemenetluse ja kannatanutele tehtud ebaõigluse kompenseerimine.

Ka riiklik täitemenetlus paistab hambutu. Kui inimene on ametlikult tööl, aga raha ei laeku tema kontole, siis ainult see tehniline nüanss takistab raha väljanõudmist. Sellisel juhul peaks raha sarnaselt maksudega nõudma sisse otse tööandjatelt ja enne palga sularahas väljamaksmist.