Keeruline täitemenetlus ja kohtutäituri tasu

Pole olnud üle nelja kuu järjest kestnud õigusrahu perioodi, mille jooksul ühtegi täitemenetlust puudutavat seadust ei ole muudetud. Täitemenetlusega seonduvaid kohtuvaidlusi ning avaldusi täituri tegevuse peale oleks kordades vähem, kui seadusandja teeks oma tööd põhjalikult ning terviklikult.

Täitemenetlus ei tule reeglina võlgnikule üllatusena. Üldjuhul on ta teadlik nõuete, kas siis rahatrahvist, kohtuotsusest, töövaidluskomisjoni otsusest või mõnest muust otsustest tuleneva nõude olemasolust ja et neid saab sisse nõuda kohtutäituri abil.

Nii sissenõudja kui ka võlgnik peavad mõistma, et iga alustatud täitemenetlus tähendab aga alati lisakulu võlgnikule kohtutäituri tasu näol. Täitemenetluse tasustamine on määratud riiklike õigusaktidega, kus täitekulud ehk kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetlusega kaasnevaid kulusid on võimalik minimiseerida tasudes üksnes täitemenetluse alustamise tasu, kui täita nõue 30 päeva või muu vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.

Täitemenetluse tasu pole suur, kui arvestada ühe täitemenetluse läbiviimiseks ja võlgnikuga suhtlemiseks kuluvat aega, kontori- ja postikulusid, tööjõudu jm kulu, mis tavapärase kontori toimimisel tekib. Kindlasti tundub võlgades inimesele ka 15 eurot suure summana, kuid tuleb meeles pidada, et asjal on ka teine pool – võlausaldaja, kes soovib oma raha kätte saada. Kohtutäituri töö on nagu iga teine – selle eest peab saama tasu.

Kohtutäituri tasu võib koosneda vastavalt toimingutele kolmest osas – menetluse alustamise tasust, põhitasust ja lisatasust. Menetluse alustamise tasu on astmeline ja sõltub varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.

Täitemenetluse alustamise tasu on vahemikus 15 kuni 60 eurot ja seda juhul, kui võlgnikule on võimalik täitmisteade kätte toimetada mõistliku pingutusega rahvastikuregistrisse kantud elukoha, sideandmete, äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi.

Kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada, siis jääb täitemenetluse alustamise tasu vahemikku 30 kuni 120 eurot. Täitemenetluse alustamise tasu vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva, välja arvatud elatisenõue, kus vabatahtliku tasumise tähtaeg on kui 10 päeva. Samas võib kohtutäitur pikendada sissenõudja nõusolekul vabatahtliku tasumise tähtaega.

Kui aga täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile maksab sissenõudja ise menetluse alustamise tasu.

Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik täitemenetluse tasuna üksnes 15 eurot.

Põhitasu arvestatakse kohtutäituriseaduses sätestatud kindla tasuna sõltuvalt põhinõude suurusest või täitetoimingu sisust. Täitmisteates märgitakse, et kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur vara elektroonilise arestimise akti krediidiasutusse ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, on kohtutäituri põhitasu 22 eurot.

Kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu hakatakse sisse nõudma alles juhul, kui vabatahtliku tasumise tähtajaks ei ole võlgnik nõuet täitnud või ei ole see õnnestunud pangakonto arestimisega esimese 3 tööpäeva jooksul.

Kui nõuet täidetakse osaliselt, siis saab ka kohtutäitur põhitasu proportsionaalselt täidetud põhinõude osale. Seega lisandub täitemenetluse alustamise tasule näiteks 50 eurosse nõude puhul veel põhitasu ja tasuda tuleb täitemenetluse kulusid lisaks sissenõutavale nõudele 55 eurot (alustamise tasu 15 eurot ja põhitasu 40 eurot). Seda eeldusel, et võlgnikule oli võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada. Kohtutäituri lisatasu maksmise kohustus tekib siis, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas.

Lisaks eeltoodud kohtutäiturite tasu liikidele on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda ka täitemenetluses tekkinud vajalikud täitekulud, mille loetelu on seadusandja jätnud lahtiseks – näiteks kuuluvad siia alla päringute tasud ja lõivud, dokumentide edastamise kulud, võlgniku sundtoomise kulud, vara hoidmise ja veoga seotud kulud jne.