Lõpptarbija seisukohast ei ole niivõrd oluline apteegi omaniku küsimus, vaid apteekides pakutava teenuse kvaliteet ja vajalike ravimite taskukohasus. Mänguplatsil on aga täna vastamisi erinevad ärihuvid, mida püütakse õigustada patsiendi huvidega, kirjutab riigikogu liige Signe Riisalo (Reformierakond).

- Signe Riisalo.
- Foto: Reformierakond
Lahkamata apteegireformi sisu, püüan anda omapoolse hinnangu vormile. Teisisõnu aspektidele, mida iga seaduse menetluse ja rakendamise juures tuleb järgida. Kuigi Eesti elanikud usaldavad riigi institutsioone, siis ei tohi viimased seda usaldust kuritarvitada ega devalveerida. Iga seadusemuudatuse eeldus on probleem, mida lahendada püütakse. Leida tuleb kõige sobilikum lahendus, mis oleks proportsionaalne, eesmärgipärane ja võimalikult vähe osapooli koormav. Teisisõnu viis, mis välistaks ebavajalikku riivet põhiseadusega sätestatud õigustele ja tagaks samas parimal moel eesmärgi saavutamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsuskoalitsiooni töörühm leppis kokku, et 2014. aastal vastu võetud ja praeguste kavade kohaselt tuleva aasta 1. aprillil jõustuvad ravimiseaduse muudatused avatakse aruteludeks. Sisuliselt tähendab see seda, et kevadel viis aastat ette valmistatud apteegireform kavandatud kujul ei jõustu, kirjutab ERR.
Eile leppis valitsuskoalitsiooni töörühm kokku, et aprillis jõustuva apteegireformi muudatused avatakse aruteludeks, mis sisuliselt tähendab reformi pidurdamist. Ravimiameti apteekide kaart näitab, et probleemid apteekide vastavusega nõuetele torkavad silma suuremates linnades.
„Kui Ukrainas käib sõda ja USA presidendi Donald Trumpi trikid on kõik ebastabiilsemaks muutnud, siis ei juhtu midagi, kui oma taastuvenergia eesmärgid natukene hiljem saavutame,“ ütles Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.