Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Joel Kukemelk: pensionireformi eelnõul on miinuseid plussidest enam
Rahandusministeeriumis valminud pensionireformi eelnõu ei lahenda ega paranda ühtegi Eesti pensionisüsteemi probleemi, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.
Eesti pensionisüsteem on kõikide Euroopa Liidu riikidega võrreldes viimasel kohal lausa kolme näidiku poolest. Meie pensionärid on suhtena töötatud aastate arvu kõige lühemat aega pensionil, teenivad kõige madalamat pensioni asendusmäära ja on kõige kõrgema vaesusriskiga. See näitab, et meie pensionisüsteem vaevleb kroonilises rahapuuduses.
Valitsuse II samba reformiplaan hakkab kuju võtma ning kuigi muutusi tõotab tulla ka tulevikus ja detaile lihvitakse, on II sambasse kogujatel varsti ees rida valikuvõimalusi.
Fookusest on pea täielikult kadunud pensionisüsteemi peamine eesmärk: pensioni maksmine inimesele tema elupäevade lõpuni. Selle planeerimine üksikisiku tasandil on aga praktikas võimatu, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
Kui mõni ettevõtte finantsjuht oleks Eesti rahandusminister ehk Eesti CFO ja näeks, et tänase teise samba pensionisüsteemi kasu – EBIDTA muutub positiivseks – ilmneb esimest korda alles ligi poole sajandi pärast ja et enne tuleb aastakümneid muudkui maksta ja maksta, siis analüüsiks ta kohe, millised on alternatiivid ja riskid, kirjutab endine rahandusminister Tõnis Palts.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.